"Pealtnägija" käis Rootsis uurimas, kelle süül hukkusid Eesti töömehed ({{commentsTotal}})

Üle-eelmise aasta novembris hukkusid Kesk-Rootsis kõrgepingeliinide ehitusel 59-aastane vanemelektrik Jaan ja 23-aastane projektijuht Allan. Kuigi ametlik uurimine tuvastas, et eesti töömehed põhjustasid lohakusega ise oma surma, on lähedastel palju vastuseta küsimusi ja kahtlusi.

Asja uurides avastas "Pealtnägija" reporter Kristjan Pihl tõendeid, mida ametliku juurdluse käsutuses polnud. Muuhulgas selgus, et firma Leonhard Weiss Energy kiirustas mehi tagant ja ehitusplatsil valitses korralagedus, mis annab võimaluse tagantjärele öelda, et õnnetus oli vaid aja küsimus.

Tegu on viimaste aastate rängima eestlastega seotud tööõnnetusega välismaal ja juhtumiga, millest Rootsi meedia räägib tänaseni. Eestis on sellest ilmunud siiani vaid mõni nupp.

Paarisaja töötajaga võrguehitusettevõte Leonhard Weiss Energy läks Rootsi turule suurte plaanide ja lootustega 2016. aasta suve hakul. Tegemist on suure Saksa kontserni tütarettevõttega, aga nii mahukas välisprojekt oli esmakordne.

2016. aasta sügisel sattus punt Eesti ehitusmehi tööle Tyforsi metsade vahele, 300 kilomeetri kaugusele Stockholmist.

Töö sisu oli vahetada välja kahe linna - Lösjoforsi ja Fredriksbergi vahel asuv 30-kilomeetrine kõrgepingeliin.

Rootsi võrguettevõte andis lootust, et kui proovitöö õnnestub, ootab ees veel 200 kilomeetrit tellimusi. Projektijuhiks Eesti poolel sai 23aastane Allan Altmäe, kel vaatamata noorele eale oli hulganisti suurprojektide juhtimise kogemust.

Rootsi ettevõte ei kirjutanud alla lepingut enne, kui nad käisid Tallinnas kohapeal. Kaks päeva meid auditeeriti, alates ettevõtte toimimisest ja lõpetades kõige selle ohutuse korraldamise, ohutu töö tagamisega. Tellija viis läbi väga põhjaliku auditi enne," rääkis Leonhard Weiss Energy juhatuse esimees Mait Kesküll.

Allan Altmäe sõitis ka ise Rootsi, kus tema ülesanne oli kogu korraldus, alates materjalist kuni alltöövõtu tellimiseni.

Noore juhi alluvuses töötas kokku ligi 20 inimest, teiste hulgas ka Lõuna-Eestist pärit vanemelektrik Jaan, kes elektrialal töötanud kogu elu.

Oluline nüanss on, et keegi töömeestest ei rääkinud rootsi keelt. Kuna töö saadi vähempakkumisega, oli graafik pingeline ja nappis nii mehi kui vahendeid seda enam, et kohe algasid ka tehnilised mured.

Sügisega muutusid ilmaolud keerulisemaks, eestlastele võõral maastikul tekkisid silmnähtavad probleemid – näiteks kippusid masinad pehmes pinnases ühtelugu kinni jääma – ja töögraafik läks nihkesse.

Kaitsemaandust polnud

Saatusliku 2016. aasta 7. novembri hommikul mindi objektile viiekesi, teiste hulgas Allan ja Jaan, ning kaevati uute liinipostide auke.

Kella kolmeks päeval jõudis järg postini, mis kandis numbrit 62. Allan otsustas mõõta postide vahekaugust ning Jaan pakkus end ülemusele appi. Koos sõideti korvtõstukis üles masti juurde.

Nüüd tegid mehed traagilise vea. Posti kõrval oli vana töökorras kõrgepingetrass, mis töötajate teada oli ajutiselt välja lülitatud.

Enne 30 000 voldiste liinide juures askeldamist tuleks aga ettevaatusabinõuna paigaldada kaitsemaandus ehk seade, mis juhib võimaliku elektrilöögi otse maasse. Paraku seda millegipärast ei tehta.

Gunnar, kes töötab firmas tänaseni, oli esimene, kes ohvreid abistas, aga mehi see elule enam ei toonud.

Kui mõnikümmend minutit hiljem saabus kohale päästekopter, polnud enam kedagi aidata. Viimase aja ühest suuremast tööõnnetusest on tänaseks möödas poolteist aastat, aga lähedastel on endiselt hulga vastuseta küsimusi.

Hukkunud Jaani poeg Janel Väljan ei mõista, miks ei olnud meestel kaasaskantavat maandust. "See on nagu elukindlustus. Et ükstapuha, mis juhtub, sa jääd ellu."

Poeg ei mõista, kust tekkis möödarääkimine. "Inimesed on tööl liini peal ja 35 kilovoldine õhuliin läheb lihtsalt pingesse. Lülitatakse sisse!" ei mõista Janel Väljan.

Tagantjärele selgus, et õnnetuskohast saja kilomeetri kaugusel Karlstadi linnas asuv disptšerkeskus tegi tol päeval pikalt etteplaneeritud proovipingestamist, et näha, kas liin töötab korrektselt. Eestlasteni info ei jõudnud. Nii lülitati liin sisse ja kell 15.07 said mehed löögi.

Rootsi politsei algatas juurdluse, kohalik tööinspektsioon omakorda teise ning Eesti tööinspektsioon takkapihta kolmanda. Esimene, kelle poole pilgud suunati, oli firma kontaktisik Peter Bergerland.

Leonhard Weiss Energy juhatuse esimees Mait Kesküll üteb, et Bergerlandi ülesanne oli koordineerida elektritöödejuhi ja dišpertseri vahelist suhtlust, et seal midagi kaotsi ei läheks ja et ei oleks arusaamatusi ka tõlkes.

Rootsi pool nõudis juba projekti algfaasis, et Eesti firmal oleks rootsikeelne asjaaja, aga sellist ei leitud. Asendusvariandina palgati Bergerland, kes viibis eemal ja vahendas rootsikeelse dispetšerkeskuse infot ning juhised Allanile ja tema meestele.

Kesküll ütleb, et suhtlus käis kas meilitsi, telefonitsi või sõnumite teel. Mingi regulaarsusega käis kontaktisik ka objektil.

Bergerland keeldus "Pealtnägijaga" kohtumast, aga saatis e-kirja, kus rõhutab, et täitis oma rolli korrektselt.

Ta kirjutas, et tööloa saamine dispetšerkeskusest tol päeval viibis ja tegevus pidanuks seisma. Enda väitel ütles ta Allanile korduvalt, viimati kella poole 11 paiku, et luba liinil töötamiseks ei ole. Ometi eestlased tegutsesid ja veidi pärast kolme juhtus õnnetus.

"Sellest ei saa me tänase hetkeni aru, sest kõik see infovahetus on tegelikult dokumenteeritud, kus elektriala isik saadab konkreetselt objektijuhile teatise, et meil tööluba puudub ja me ootame seda," rääkis Leonhard Weiss Energy töökeskonnaspetsialist Aimur Vaask.

Firma esindajate jutt on aga selles osas konkreetne ja karm – Allan, kes oli objektil vastutav, eiras keeldu ja tõmbas seeläbi ka kolleegi surmalõksu.

Jutu mõte on, et elektriohutuse eest vastutav isik võib olla projektijuht ise või seda delegeerida teisele pädevale inimesele. Antud nädalal oli aga objektijuht - nimetame teda lihtsaks Guidoks - Eestis puhkusel ja tema kohta täitis Allan.

Kas süüdistus esitatakse, selgub lähinädalatel

Kui "Pealtnägija" uuris pabereid, mille Allan enne surma koostas, läks asi segaseks. Kui uskuda kirja pandut, pidanuks veel omakorda nädal hiljem elektriohutuse eest vastutama hoopis ekskavaatorijuht Gunnar, kellel aga mitte ainult ei puudu vastav väljaõpe, vaid ka vajalik keeleoskus.

See on aga ainult üks vastuolu. Mitme tunnistaja sõnul olid tööd graafikust maas ja Allan selle tõttu silmatorkava pressi all. Teiste seas ka Peter Bergerland mäletab, et õnnetuse päeval oli Allan tavatult pinges ja kiirustas nendevahelist telefonikõnet lõpetama, et naasta tööle.

Kõige kõnekamad tõendid on aga meeste enda üles võetud kaadrid, kus on näha kiirustamisest või lohakusest tulenevaid selgeid rikkumisi.

Kõige hullemad neist on fotod, kus tööline kasutab tõstukina kopa haaratsit, mis mõeldud tegelikult postide paigal hoidmiseks. Üks vale liigutus masina juhilt ja tulemus oleks fataalne.

Eesti firma pole siiani otseselt milleski süüdi jäänud, aga Ellevio katkestas nendega lepingu. Rootsi tööinspektsioon tegi rea ettepanekuid, kuidas tulevikus sarnaseid õnnetusi ära hoida. Ühe variandina pakutakse, et Peteri tüüpi kontaktisikud peaksid viibima pidevalt ehitusplatsil.

Kriminaaluurimist juhtiv Rootsi prokurör kinnitas "Pealtnägijale", et langetab otsuse, kas kellelegi süüdistus esitada või mitte, lähinädalatel.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: