Päästeametil on tagasihoidlike palkadega keeruline komandosid mehitada ({{commentsTotal}})

Päästjad
Päästjad Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Päästeametil on raskusi keskustest kaugemal uusi päästjaid leida, sest palk jääb Eesti keskmisest üha rohkem maha.

Nii Vändras kui ka Vastseliinas on valmis saanud päästekomando majad. Päästeameti sõnul on nüüd aga aeg tõsta päästjate palka, sest muidu võib tekkida olukord, kus uued hooned jäävad tühjaks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Täna on Vastseliina komandos meestel neljas tööpäev. Olgugi, et sissekolimine ja lahtipakkimine alles käib, on mehed uute töötingimustega rohkem kui rahul.

"Võrreldes vana komandoga on töötingimused ikkagi kardinaalselt teistmoodi, nõuab kohe kõvasti harjumist," ütles komandopealik Aivar Lai.

Tema sõnul pole mehed nii suure ruumi ja heade tingimustega harjunud.

Päästeameti sõnul on nad jõudnud olukorda, kus päästjatel on olemas head töötingimused ja hea varustus, ent puudu on korralikust palgast.

Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos tõdes, et päästjate palk ei vast kuidagi nendele ootustele, mida me päästjatele seame. "Me ei saa öelda, et palk ei ole üldse tõusnud. Palk on vaikselt tulnud, kuid mitte nii kiiresti kui keskmine palk ja oleme keskmisest palgast järjest kaugenenud - päris mitusada eurot maas," nentis ta.

Klaos ütles, et kui headel aegadel on see vahe natuke vähenenud, siis nüüd ollakse jälle maha jäämas.

Päästekomandode koosseis vananeb ja uusi noori tegijaid on just väiksemates piirkondades järjest keerulisem leida.

"Kõige konkreetsem näide on praegu Abja-Paluoja, kus on päris pikalt olnud päästjate otsimist ja on jälle üks päästja ära minemas. Meil on just keskustest kaugemal järjest keerulisem saada inimesi tööle," nentis Klaos.

Tema sõnul mängib palk ikka väga olulist rolli ja sellise 800-900 euro suuruse palga juurde on väga keeruline inimesi saada.

Pikemalt lahkab teemat pühapäeval telesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: