Eesti päästjate madal palk on üha tõsisem probleem, Lätis on olukord parem ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sel nädalal said kaasaegsed töötingimused kaks viimast päästekomandot, ent päästeamet on mures, et uued hooned võivad tühjaks jääda.

Päästjad on riigisektori kõige madalamat tasu saavad töötajad, mistõttu loobuvad paljud neist oma tööst. Päästeamet soovib järgmise aasta riigieelarvest saada lisaraha, et päästjate palk jõuaks järele Eesti keskmisele palgale. Kuidas päästjad elavad, käis uurimas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Vastseliina päästekomando oli veel viimane häbiplekk päästekomandode seas, kuid nüüd on ka nendel meestel uus maja, mis on lausa nii uus, et need mehed, kes ERR-i ajakirjaniku saabudes valves on, on esimest ööd oma valvekorda tegemas.

Tiit, Andrus ja Reeno on päästjatena töötanud vastavalt 17, 24 ja 15 aastat. Nad on osa enam kui 1600 elukutselisest päästjast, kes igapäevaselt on vaikiva jõuna meie selja taga, reageerimaks kohe, kui neid vajame.

Peaasjalikult seisnebki päästja töö pidevas valmisolekus ja vajadusel kiiresti reageerimises. Selleks aga, et kõik õnnestuks, jälgitakse rutiinset päevakava, mille hulka kuulub varustuse kontroll.

Lisaks sellele õppetöö teadmiste värskena hoidmiseks, varustuse ees hoolitsemine ja trenni tegemine.

"On päevi, kus nüüd see töö füüsiliselt väga tappev pole, aga samas on ka ikkagi päevi, kus ikkagi sõna otseses mõttes sinu elu on ohus, et ega ta kerge pole ja siuke pidevalt valmisolek ei ole ka kerge," tunnistas Vastseliina päästekomando pealik Aivar Lai.

"Rängad juhtumid on, kui inimene on tulle jäänud ja on tules moondunud. Need on sellised ebameeldivamad," lisas päästja Tiit Ojaots.

"Mida nagu tavainimest päästjast eristab on, siis tavainimene mõtleb, et kõik, mida sa näed, on nii jube ja kuidas sa seda suudad," märkis Vastseliina päästekomando meeskonnavanem Reeno Sikk.

Vastseliina päästekomando päästja Ojaots tunnistas, et talle töö meeldib, kuid keskeltläbi saab ta kuus kätte 700 eurot. Enda sõnul on ta suutnud oma kolm last üles kasvatada eelkõige tänu abikaasale ja sellele, et elab maal.

"Noh, minu palk on ka nüüd, peaks olema peaaegu 700. Elus ikka püsib. Kui midagi vaja pole ja kõik on olemas, siis saab hakkama," lisas päästja Andrus Nedo.

Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos lausus, et päästjate palk ei vasta kuidagi nendele ootustele, mida me päästjatele seame. "Me tahame neilt saada väga raske töö tegemist, me tahame neilt saada väga ohtliku töö tegemist ja me tahame neilt saada väga sellist ühiskonnale kasuliku töö tegemist. See puudutab nii sündmuskohal tegutsemist. Aga veelgi rohkem nad toimetavad ju meie noortega, meie raskes seisus olevate inimestega, kelle kodud tahavad nõustamist saada."

"Palgatõus hoiab häid mehi kinni, sest viimasel ajal on tendents see, et lähevad ara ka need mehed, kes on tõesti olnud head mehed, aga nad lihtsalt lähevad ära, sest et ei tule välja," sõnas Vastseliina päästekomando meeskonnavanem Sikk.

On teada tõde, selleks, et välja tulla, tuleb päästjatel teha mitut tööd.

"Teen natuke ehitustööd, käin ka metsatöödel, et kuhu parajasti vaja on. 700 euro eest kuus toime tulla...tuleb küll, aga siis sa oled väga kasinates oludes," nentis päästja Ojaots.

"Motivatsiooniallikas, miks nad siin veel töötavad, oligi see uue komando ootamine, aga kui need mehed nüüd ükskord siin pensionile hakkavad jääma, siis ilmselt tekib probleeme uute meeste leidmisega, sest selle palganumbriga on küll väga raske leida kedagi tööle siia," ütles Vastseliina päästekomando pealik Lai.

Hetkeseisuga on Eestis täitamata 39 päästja ametikohta. Uute päästjate leidmine on aga keeruline. Päästjatel tuleb iga-aastaselt läbida füüsilised katsed ning vanematel meestel kui 45 eluaastat ka iga-aastane tervisekontroll. Päästjaks saamine eeldab aga palju muudki - keskharidust, oskust ujuda ning tugevat psüühikat.

"Kõige konkreetsem näide on praegu Abja-Paluoja, kus on meil olnud päris pikalt päästja otsimist ja on jälle üks päästja ära minemas. Nii et meil on just keskustest kaugemates piirkondades, piiriäärsetes aladel järjest keerulisem saada uusi inimesi tööle," sõnas Lõuna päästekeskuse juht Klaos.

Nüüd on välja käidud eesmärk, et päästja palk peaks sarnaselt Lätile vastama Eesti keskmisele palgale. Läinud aastal oli päästja keskmine palk 850, Eesti keskmine palk aga 1221 eurot kuus, mis tähendab, et eesmärgist on puudu kolmandik ning see vahe on aastatega ainult kärisenud.

Lätis teenivad päästjad Eestiga võrreldes rohkem nii numbriliselt kui ka riigi keskmist palka arvestades. Umbes 1000 eurot kuus on teenistus, mida selle raske töö eest saab - tavaline päästja natuke vähem, autojuht pisut rohkem. See on tase, milleni on Lätis jõutud viimase kahe aasta palgareformide käigus. Veel alla kahe aasta tagasi oli number üsna nutune - siis teeniti keskmiselt alla 700 euro kuus. Tõus on seega olnud päris suur ja kui vaadata statistikat, siis riigi keskmisest palgast ka pisut kõrgem.

Üks oluline erinevus Eesti ja Läti päästekorralduse vahel on veel ja selle näitas kätte eelmine suvi, mil toimus kahe riigi päästjate ühine paraad piirilinnades Valgas ja Valkas. Nimelt pööratakse Eestis tunduvalt rohkem tähelepanu ja loodetakse vabatahtlikele päästjatele, Lätis aga väärtustatakse just kutselisi päästjaid. Nii et see on ka üks põhjus, miks Läti palgareformi kiiresti, kahe aastaga läbi viis.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: