Rahvakohtuniku tunnitasu tõuseb kolmele eurole ({{commentsTotal}})

Viru maakohus.
Viru maakohus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsministeeriumi eelnõu põhjal tõuseb rahvakohtuniku tunnitasu seniselt 2,43 eurolt tasemele, mis on alampalgast lähtuv tunnitasu, olles praegu 2,97 eurot.

Kuna tasu seotakse valitsuse sätestatud töötasu alamääraga, kaob edaspidi vajadus tasu igal aastal määrusega muuta.

Rahvakohtunikele tasutakse lisaks kohtuistungil osaletud tundidele ka ühe kohtuasja kohta kuue tunni eest.

Need tunnid on kogu istungi vältel ette nähtud selleks, et rahvakohtunik saaks tutvuda kohtuasja materjalidega või pärast kohtuistungit arutada nõupidamistoas kohtuasja.

Kui kohtuistungid toimuvad rohkem kui kuu aja jooksul, saavad rahvakohtunikud loota tunnitasule kahekordses määras.

Justiitsministeerium selgitab eelnõu seletuskirjas, et selline muudatus on eelkõige vajalik, kuna see vähendaks kohtute halduskoormust rahvakohtunike leidmisel.

Kohtutel on seadusejärgne kohustus kaasata rahvakohtunikud esimese astme kuritegude esimese astme kohtu menetlusse ja nad ei saa seda kohustust täitmata jätta.

Kohtud on välja toonud aastatega suureneva probleemina selle, et neil on järjest raskem leida rahvakohtunikke, kes oleksid nõus võtma osa istungitest ja eriti sellistest, mis kestavad pika aja jooksul.

Kui nimetatud rahvakohtunikke kohtusse pikki kohtumenetlusi istuma kutsutakse, siis on nad öelnud, et neil ei ole tahtmist ja võimalust nendel osaleda, kuna saadav tasu on väike ja neil tekib nõustumisel pikk siduv kohustus, selgitas ministeerium.

Määruse muudatused tekitavad täiendava kulu, suurenevad kohtute eelarve kolmandate isikute kulud, milleks on käesoleval aastal arvestatud 570 000 eurot. Rahvakohtunike tasud moodustavad proportsionaalselt sellest väikese osa.

Rahvakohtunike tasudele kulus 2017. aastal maakohtute eelarvetest 28 862 eurot.

Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust, sest tema eesmärk ongi tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist.

Rahvakohtunikuks võib kohtus käia ka oma põhitöö kõrvalt, kuid arvestama peab sellega, et osaleda tuleb kogu protsessis alates esimesest sisulisest kohtuistungist kuni otsuse kuulutamiseni.

Sõltuvalt asja mahust ja protsessi käigust võib see tähendada osalemist asja arutamisel järjest ühest tööpäevast kuni mitme kuuni. 

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: