Ministeerium Eesti Raudtee ja EVR Cargo taasühendamist arutama ei hakka ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eesti Raudtee nõukogu juht Priit Rohumaa leiab, et Eesti Raudtee ja EVR Cargo lahutamisprotseduuri algatamine võis kümne aasta eest olla mõistlik, ent langenud kaubamahtude tingimustes tuleks kaaluda ettevõtete taasühendamist. Majandusministeerium seda mõtet ei toeta.

Valitsus võttis EVR Cargo tükeldamise Eesti Raudteest ette selleks, et vastata Euroopa Nõukogu nõudele hoida transporditeenuse ja infrastruktuuri ettevõtted lahus, kuivõrd turul peab olema tagatud konkurents.

Juba toona oli selle vastu Raivo Vare, kes nägi selles tükeldamist tükeldamise pärast. Ta seisukoht ei ole muutunud.

"Kui korduvalt on siin valitud juhtkonda Eesti Raudteele - see on ju infrastruktuuriettevõte, tal ei ole isegi vedureid õigus omada sisuliselt, rääkimata sellest, et kõike muud teha, mis on seotud vedudega -, on kogu aeg eeldatud, et see uus juht, keda valitakse, toob kaubavood," näeb Eesti Raudtee endine arendusdirektor ja eelmine nõukogu liige Raivo Vare vastuolu.

"See ei olnud viga. See oli Vabariigi Valitsuse kaalutud otsus, mida soovitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium," ütleb aga Eesti Raudtee nõukogus riiki esindav majandusministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. 

Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa ütleb, et kümme aastat tagasi, kui kaubavedude turul oli reaalne konkurents, võis tükeldamine olla täiesti mõistlik samm, ent nüüd, mil veomahud on kukkunud neli korda ja konkurents turul puudub, peab igal aastal mitmekümne miljoni euro ulatuses riigitoetust saav ettevõte leidma viise oma kahjumi vähendamiseks. Seetõttu vääriks omaaegne otsus Rohumaa hinnangul uut analüüsi.

"Osade nõukogu liikmete selge soov oleks võtta teema taas üles, vaadata vanadele analüüsidele otsa ja anda siis hinnang, kas saab äkki teha mingi uue otsuse. Oleks mõistlik tekitada ühine raudtee-ettevõtteid koondav kontsern, ja see võib olla väga õhuke, see võib olla mõnest inimesest, kasvõi nõukogu liikmetest koosnev, aga seal paika pandud ühised strateegiad aitaks võib-olla Eestit kui transiidikanalit paremini turundada," põhjendab Rohumaa.

Majandusministeeriumi hinnangul ei mängi veomahtude osakaal mingit rolli, oluline on konkurentsi võimaldamine. Eurodirektiiv iseenesest kontserni loomist ei keela, ent reeglid on karmid.

"Ettevõtte juhatus, nõukogu koosseisud ei tohi kattuda, kõik tehingud peavad toimuma turu tingimustel, täielik raamatupidamislik eraldatus, bilansi eraldatus. Kui keegi ütleb, et on majanduslik efekt olukorras, kus nad on koos, siis seda efekti pole keegi näidanud," pareerib Tatter.

"Jah, ma mõistan, et seal peavad olema kõik need süsteemid lahus ja tagama sellise läbipaistvuse, aga kontserni all töötades on ikkagi teatud sünergiavõimalus nii inimeste kui käikude juhtimise poole pealt. Täna me näeme, et tegelikult on ainult teine riiklik ettevõte, kes siis reaalselt kaubamahtusid omab," põhjendab Rohumaa.

"Veondusturg on endiselt konkurentsile avatud turg, ja ei saa tekkida olukorda, kus riiklik monopol, kes saab riigiabi, läheks kokku veoettevõttega, kes avatud veoturul konkureerib teiste, eraettevõtjatega. Täna võib olla eraettevõtjaid üks, homme on kaks või kolm," näeb Tatter eelist praegusel olukorral.

Samamoodi on riik teinud ka energeetikas, kus taristuettevõte Elering elektrit tootvast Eesti Energiast eraldati.

Vare viiks ühisettevõtte börsile

Raivo Vare hinnangul aitaks ettevõtete liitmine tõsta ka Eesti Raudtee turuväärtust, millega börsile minna - idee, mida on aeg-ajalt arutatud.

"See võiks sõltuda omakorda sellest, kas minnakse kahe asjaga edasi, eraldi Cargo, eraldi infra, või koos. Kui koos minnakse, siis kindlasti võiks börsistada, kui eraldi minnakse, siis ausalt öeldes tasub kaaluda, kas seda Cargo poolt enam tasub sellisel juhul nö börsistamise kontekstis käsitleda, seda enam, et seal on asutud vaikselt privatiseerima. Börsistamise võimalus ilma vedudeta... selle atkraktiivsus on, ütleme, väiksem," põhjendab Vare.

Tatter kinnitab, et börsileminekuambitsioon puudub ning Eesti Raudtee puhul poleks sel kahjumi ja riigidotatsiooni tõttu ka mingit mõistlikku põhjendust. "Cargo osas on valitsus öelnud, et ootatakse ikkagi investorit, et vähemusosalust võimalusel võõrandada."

"Eks ta on hästi poliitiline otsus," mõistab Rohumaa, et valitsusel puudub huvi teemat uuesti arutada.

Vare sekundeerib. "Sinna on nii palju poliitilist kapitali investeeritud, vaevalt seda tahetakse tagasi pöörata, ja seetõttu ma olen suhteliselt skeptiline. Seda oleks pidanud ammu tegema, nüüd on võib-olla juba natukene hilja."

Tatter kinnitabki, et valitsus on otsusega jätkuvalt rahul, mistõttu pole põhjust seda arutada.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: