ERR Riias: leegionäride mälestuspäev möödus rahulikult
Riias sammuti reedel rongkäigus Läti leegionäride mälestuseks. Üritused nii Riias kui ka Lestenes möödusid rahulikult, ehkki Vabadussamba juurde oli kogunenud mõnikümmend inimest plakatitega, mis ütlesid, et leegionäride päevaga ülistatakse fašismi.
Osalejaid, kes reedel Vabadussamba juurde lilli viisid, oli vähem kui eelmistel kordadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lätis on juba aastaid nii, et umbes kuu enne 16. märtsi meenub paljudele, kui erinevalt ajalugu mõistetakse. Ja siis, kui leegionäride päev möödas, on aastaks taas vaikus.
Siseministri kinnitusel oli tänavu provokatsioonide oht pisut suurem kui eelmistel kordadel, kuid suurte politseijõudude saatel probleeme polnud. Siiski pidas politsei kinni kaks agressiivselt käitunud inimest.
Daugava kotkaste eestvõttel toimusid Riias taas jumalateenistus ja rongkäik Vabadussamba juurde. Kohal oli ka mõni veteran, enamik nende lähedased ja toetajad.
"Me oleme sõjameeste organisatsiooni tegevuse jätkajad. See päev on meile tähtis, et austada Läti sõjamehi. Eriti neid, kes võitlesid Teise maailmasõja ajal vaba Läti eest," kõneles Daugava Kotkaste Limbaži piirkonna juht Gunars Grinbergs.
Vastaspoolel ehk neil, kes leiavad, et Saksa mundris võitlemine oli fašismi toetamine, ei lubatud samal ajal ja samas kohas leegionäride marsiga oma üritust korraldada.
Siiski saatsid rongkäigulisi Tatjana Ždanoka ja mõnikümmend inimest hukkamõistvate plakatitega. Ajalugu püüti läti ja vene keeles korraga lahti seletada.
Paarkümmend aastat tagasi oli leegionäride päev Lätis ametlik mälestuspäev. Neljapäeval hääletas seim maha rahvuslaste ettepaneku kuulutada see taas riiklikuks tähtpäevaks.
"Nii üks kui ka teine suurriik kutsusid aega teenima. See oli Balti riikides tihti nii, et inimestel tuli võidelda ühe või teise armee koosseisus. Selline on meie saatus," ütles seimi Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni liige Karlis Kreslinš.
Nagu ikka, peale rahvuslaste Vabadussamba juures teisi poliitikuid näha polnud.
Toimetaja: Merili Nael