Eesti Punane Rist võib seadusega neile antavast rahast ilma jääda ({{commentsTotal}})

Eesti Punane Rist Valgamaal oma telgiga väliüritusel
Eesti Punane Rist Valgamaal oma telgiga väliüritusel Autor/allikas: Lea Margus/Eesti Meedia/SCANPIX

Eesti Punane Rist võib ilma jääda neile seni seadusega antud püsirahastusest. Organisatsiooni peasekretär aga usub, et Punast Risti peaks endiselt rahastama teistsugustel alustel, kui n-ö tavalist mittetulundusühingut.

Hasartmängumaksu seaduses on punkt, mis ütleb, et Eesti Punane Rist saab 3,9 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Näiteks ülemöödunud aastal oli see pisut üle miljoni euro ehk 74 protsenti organisatsiooni tuludest. Juba aastaid on aga mõeldud sellele, et hasartmängumaksu seadust tuleks muuta.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles ERR-i raadiouudistele, et praegu on arutlusel, kas üks või teine organisatsioon peaks saama otselaekumise hasartmaksu tulust, mis on fikseeritud seadusesse. "Ja täna on arusaam üldiselt selline riigi poolt, et nii see olema ei peaks."

Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi aga ütles, et just selle püsirahastusega on riik tunnistanud Punase Risti kui organisatsiooni vajalikkust.

"Nii et sotsmin tõstis üles selle küsimuse, teha Punase Risti kui rahvusvahelise organisatsiooni töö projektipõhiseks," märkis Kabi.

Sisuliselt töötab Eesti Punane Rist ka praegu suure hulga projektidega, kusjuures mitmetesse neist on kaasatud ka erinevad ministeeriumid. Küll aga tähendaks püsirahastuse kadumine, et organisatsioon ei saaks enam niivõrd vabalt oma prioriteete seada. Eesti Punane Rist oleks üks teiste MTÜ-de seas, mis osalevad projektide taotlusvoorudes ja riigihangetes, ning osutavad teenuseid vastavalt riigi seatud soovidele.

Rait Kuuse hinnangul on ka küsimus laiemalt selles, et kui avalikku raha kasutatakse, siis milleks seda kasutatakse ning kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, mis osas seda partnerlust tegelikult vajatakse.

"Võib tuua ka näite, et kui me räägime siin sellest, et meil on toiduabi jagamine natukene teistel alustel riigis, siis võib küsida, et kas selline toidupakkide jagamine Punase Risti poolt on enam põhjendatud või mitte. Neid kohti, kus me peaksime koostööd uuesti mõtestama, on küll ja veel."

Riina Kabi aga leiab, et Eesti Punast Risti teiste MTÜ-dega ühele pulgale panna ei tohiks, seda enam, et riik on ühinenud Genfi konventsiooniga, millele toetub nii Eesti kui Rahvusvahelise Punase Risti tegevus.

"Punase Risti niisugusi tegevusi ei saa projektipõhiselt teha. Kui keegi ütleb, et saab, siis paluks seda kohe ka mustvalgel näidata, kuidas see välja näeb. See ongi nüüd see moment, millega riik tagab enda poolt ratifitseeritud konventsioonide põhjal tekkinud organisatsiooni funktsioneerimise," rääkis Kabi.

Kui riigi plaan on Punane Rist ühest seadusest välja võtta, siis Kabi usub, et Eesti Punase Risti ja riigi sidet tuleks seadustes hoopis tugevdada. Nimelt peab ta oluliseks, et täiendataks Punase Risti nimetuse ja embleemi seadust nii, et seal oleks organisatsiooni tegevus ja eesmärgid täpsemalt lahti kirjutatud. Asja eesmärk on tema sõnul, et kriisiolukordades teaks Eesti Punane Rist oma ülesandeid ning riik teaks, kellele toetuda.

Riina Kabi tõi näiteks äkitselt kasvava rändesurve ja vajaduse panna kiiresti püsti pagulaste vastuvõtukeskused. Kui riik pöörduks erinevate MTÜde poole ja hakkaks teenuseosutajat otsima, oleks see Kabi sõnul aeglane ja teenuse kvaliteedis ei saaks kindel olla.

"Me oleme vabatahtlikkusel põhinev humanitaarühendus. Ja me oleme alati valmis koostööks teiste riikide Punase Risti organisatsioonidega. See on rahvusvaheline võrgustik, mis võimaldab meil seda lahendada selle spetsiifilise organisatsiooni tasemelt."

Rait Kuuse ütles seepeale: "Ma ise küll ei arva, et me peaksime midagi tegema, mis tänasega võrreldes rohkem institutsionaliseeriks seda organisatsiooni ja seda koostööd. Senine koostöö ja selle jätkumine on minu meelest täiesti piisav, et asjad saaksid edasi liikuda."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: