Fotod ja videod: pühapäeval mälestati märtsiküüditamise ohvreid
Pühapäeva õhtul süüdati üle Eesti küünlad märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks.
25. märtsil möödub 69 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 Eesti inimest.
Küünalde süütamise algatasid 2010. aastal MTÜ Tulipisara noored ning mälestuspäeva korraldusel osalevad ka teised inimõiguste-, ajaloo- ja noorteühingud.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Britt Järveti sõnul on oluline, et noored mälestuspäevadel järjepidevalt osalevad, et tulevased põlved oma ajaloo ja saamisloo suhtes ükskõikseks ei muutuks.
"Inimeste vägivaldne kodunt kiskumine, vangilaagrisse või asumisele saatmine, ka tapmine on osa Eesti lähiajaloost ja selle mõju inimeste elule on tuntav tänapäevalgi. Meenutades minevikku mõistame kõige paremini, miks oleme täna sellised, nagu oleme. Hirmust oleme üle saanud, kuid haavad on alles. Meie rahva loo meenutamine on eriti teemakohane just Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal," ütles inimõiguste instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.
"Kommunistlik režiim represseeris halastamatult süütuid inimesi, küüditamise ohvriks langes tuhandeid Eesti elanikke. Me jääme alatiseks mäletama seda genotsiidikuritegu Eesti rahva vastu," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu Vabaduse risti jalamil toimunud mälestustseremoonial.
"Peame oluliseks ka ise kommunismi inimsusevastasest ideoloogiast maailmas kõnelda, seetõttu on loomisel rahvusvaheline kommunismikuritegude uurimiskeskus," lisas Reinsalu.
Tänavu avatakse ka Maarjamäel memoriaal, millel on kirjas kommunismiohvrite nimed.
"Täna süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad, et mälestada küüditamise ohvreid. Siberi mulda jäänutele mälestuseks, tagasi tulnutele austuse märgiks. Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja suutsid jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ ütles mälestuskõnes Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.
Kell 15.15 olid huvilised teretulnud kohviku Wabadus II korrusele (Vabaduse väljak 10), kus uue põlvkonna ajaloolased räägivad märtsiküüditamiste ja teiste totalitarismikuritegude mõjust meie mõtlemisele 21. sajandil.
Kell 17 algas mälestustseremoonia Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil, mida saadab kirikukellade mäng.
Alates kella 18-st oodati kõiki Vabaduse väljakule Tallinnas, Raekoja platsile Tartus, Rüütli platsile Pärnus ja Raekoja platsile Narvas süütama küünlaid märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Tallinnas Vabaduse väljakul süüdatakse küünlad maha märgitud Eesti geograafilise kontuuri järgi.
Lisaks kuvati Vabaduse väljakul 32 000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati (sealhulgas need, kes vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid).
Projektsiooni on kokku pannud tuntud videokunstnik Taavi Varm. Video projektsioon kujutab endast mälestust nendest inimestest kes siis ja praegu jätavad hüvasti oma lähedastega, kes küüditati Siberisse. Kuues erinevas keeles on võimalik näha lühiülevaadet 1949. aastal toimunust.
Lootuse lillega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et sarnased teod enam iialgi ei kordu. Mälestuspäeva küünalde süütamisel jagatakse lootuse lillega rinnamärke kõigile soovijatele.
25. märtsil 1949. aastal küüditati Nõukogude Liidu võimude poolt Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Baltimaadest deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku 95 000 inimest.
Mälestusüritust aitavad korraldada Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, inimõiguste instituut ja Eesti Mälu Instituut koos justiitsministeeriumiga.
"Aktuaalne kaamera" kell 21.
"Aktuaalne kaamera" kell 18.30.
Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand