Koolide huvi asendusõpetajate vahendajate vastu kasvab ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Paljud koolid on õpetajate haigestumisel hädas neile asendaja leidmisega, kuid olukorda püüavad leevendada kodanikuaktivistide loodud mittetulundusühingud. "Aktuaalne kaamera" tutvus ühega neist ning selgus, et koolide huvi kaks kuud Tallinnas tegutsenud asendusõpetajate vahendusprogrammi vastu aina kasvab.

Tallinna Pelgulinna gümaasiumis annab asendusõpetaja Kertu Raja 3. klassile tunde kokku kolm nädalat, kuni tegelik klassijuhataja naaseb haiguslehelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna ma õpin õpetajaks Tallinna ülikoolis, töötan igapäevaselt tantsuõpetajana, siis ma mõtlesin, et see on hea praktikakogemus, aga samas ka vaheldus minu ellu," selgitas Raja. Tema kinnitusel pakkumisi jätkub. "Mul on kolmas, nii et neid ikka on, eriti kevadisel gripihooajal," sõnas ta.

Pelgulinna gümnaasium on üks paarist koolist, kelle peal MTÜ Asendusõpetajate Vahendusprogramm ehk ASÕP oma programmi katsetamist alustas. Tänaseks on lisandunud veel koole ja huvi kasvab.

Programmiga on liitunud 140 asendusõpetajad, seega huvilisi on mõlemalt poolelt vaatamata sellele, et MTÜ on enda tegevusest teavitamisel hoidnud esialgu meelega madalat profiili.

"Tulevikus ongi plaan kõigepealt laieneda üle Tallinna ehk kõik Tallinna üldhariduskoolid, kes vajadust tunnevad, saaksid meie käest asendusi. Sealt edasi Harjumaa, üle Eesti ja tulevikus plaan ka lasteaiad, sest ka lasteaiaõpetajatest on puudus," rääkis MTÜ ASÕP tegevjuht Geron Perens.

Palka saavad asendusõpetajad koolist, MTÜ saab vahendustasu.

"Kool sõlmib ise asendusõpetajaga lühiajalise töövõtulepingu ja maksab talle ise töötasu. Meie sinna vahele ei sekku, sest koolidel on see raha üldiselt palgafondis olemas ja seda sealt kuhugi mujale liigutada on keeruline," selgitas Perens.

Haridusministeerium toetab taoliste MTÜ-de tegevust igati.

"See ei ole kindlasti ainult üks MTÜ ja noored aktiivsed inimesed, vaid neid ettepanekuid ja initsiatiive on tulnud mujaltki," kinnitas ministeeriumi asekantlser Mart Laidmets.

"Eelkõige on neil vaja andmeid selle kohta, kuidas ja mida teha ja võib-olla ka sellist võrgustikku, kokkuvõtmist, et üle Eesti saaksid need plaanid ühtselt paika," lisas Laidmets.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: