KKP: erahangete register aitab vähendada miljonitesse ulatuvaid pettuseid ({{commentsTotal}})

Erahanked ei käi praegu läbi ühestki registrist ning keskkriminaalpolitsei hinnangul soodustab see pettuseid. Politsei kinnitusel tuleks luua erahangete register ja teha see kohustuslikuks, et ettevõtted ei saaks teha pakkumisi riiulifirmade kaudu ja hiilida toetusrahade puhul kõrvale omaosaluse maksmisest. Just nii petsid süüdistuse järgi PRIA-lt toetusraha välja ettevõtja Erik Nigola ning tema kaaskohtualused. Selle kriminaalasja raames on arestitud ka mitu rahandusminister Toomas Tõnistele kuuluvat kinnistut.

Eelistungid rahandusminister Toomas Tõniste naisevenna Erik Nigola ja tema kuue kaaskohtualuse üle on peetud, kuid kohtuprotsess ise algab kohtute hõivatuse tõttu alles aasta pärast. Lisaks on kohtu all seitse firmat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõepoolest, seitsme äriühingu kaudu on PRIA-le esitatud taotlusi toetuste saamiseks. Tegemist on Erik Nigola kui tema äripartnerite nimele registreeritud erinevate äriühingutega. Pigem nendel äriühingutel majandustegevust ei ole," selgitas riigiprokurör Eve Olesk.

Süüdistuse järgi on PRIA-lt välja petetud toetusi enam kui 400 000 euro väärtuses ja üritati veel välja petta enam kui 200 000 euro väärtuses.

"PRIA-lt toetuste väljapetmine käis selliselt, et toetuse taotlusele lisati juurde hinnapakkumised, mis süüdistuse kohaselt olid fiktiivsed, seejuures jäeti ka tasumata omaosalus, mis meetme määruse kohaselt on kohustuslik," ütles Olesk.

"See skeem töötab täpselt niimoodi, et need taotlejad kasutavad pakkumiste tegemiseks iseendaga seotud teisi äriühinguid ja see tähendab seda, et selline hind ei kujune konkurentsi tingimustes. Seda hinda moonutatakse kõrgemaks," selgitas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik.

Piltlikult öeldes miljoni euro asemel näidatakse kahte, sest PRIA nõuab toetuse saajatelt 50-protsendilist omaosalust. Omaosaluse näitamiseks tehakse raharinge ehk näitlikke tehinguid.

"Meie uurimised on näidanud ka selliseid juhtumeid, kus on kasutatud näiteks ühte osa sellest rahast ja tehtud neid nii-öelda raharinge ehk siis tehtud korduvalt ja korduvalt neid raharinge, kuni lõpuks see miljon täis on," ütles Maasik.

Et PRIA väljapetetud raha osaliseltki tagasi saaks, on kriminaalmenetluses arestitud vara.

Ka rahandusminister Toomas Tõnistele kuuluvad kinnistud on endiselt aresti all, kuid äriühingu juhatusest on minister vahepeal välja astunud.

"On ta kuulunud äriühingu juhatusse, kes on saanud kasu saadud toetustest. Sinna ta tänasel päeval enam ei kuulu," kinnitas Olesk.

Selleks, et järjest uusi eurorahade pettusi kuidagigi vältida, et hind oleks aus ja kokkumängud minimaalsed ning omafinantseeringu peitmine keeruline, tegi keskkriminaalpolitsei ettepaneku avaliku registri loomiseks.

"Tegime umbes kaks aastat tagasi märgukirja kõikidele ministeeriumitele, kelle vastutusvaldkonda see kuulub ja seonduvalt sellega me oleme teinud ettepaneku luua erahangete register - või mis iganes nimega see võiks olla -, mis töötaks selliselt, et just need samad taotletavad tööd ilmuksid avalikku registrisse, kus oleks võimalik kas ehitajatel või teenuse pakkujatel osaleda üle terve Eesti," selgitas Maasik.

Ka leiab keskkriminaalpolitsei, et sellise registri kasutamine ei tohiks olla ministeeriumitele mitte vabatahtlik, vaid toetuste jagamisel kohustuslik.

KIK lubab kasutada riigihangete registrit ka erasektori ostude jaoks

Rahandusministeeriumi hinnangul oleks eraldi registri loomine liialt kulukas, küll aga on nad loonud riigihangete registri juurde vastava tehnilise võimaluse.

"Riigis on olemas riigihangete register ja tulenevalt sellest märgukirjast, ka tegelikult toetuse saajate ja toetuse vahendusasutuste vajadusest oleme võimaldanud riigihangete registri kasutamise laiemalt ka erasektorist ostude tegemiseks," rääkis ministeeriumi välisvahendite osakonnajuhataja asetäitja Maari Helilaid.

Tema sõnul on näiteks keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teinud selle kasutamise kohustuslikuks.

"Tulemused on olnud väga head, rakendajad on andnud head tagasisidet, see on taganud läbipaistvuse, parema konkurentsi ja saab väga rahul olla," ütles Helilaid.

Ministeeriumid on eriarvamusel

Maaeluministeeriumis ollakse veendunud, et sellise meetme kasutamine ei ole seaduslik. Samas ei ole valitsus selle seadustamise osas jõudnud kokkuleppele, kuigi mitu ministeeriumit möönab, et selle abil annaks vältida miljonitesse ulatuvaid eurorahade väljapetmisi.

Maaeluminister Tarmo Tamm (KE) tunnistab siiski probleemi tõsidust.

"PRIA on analüüsinud ka neid hanke võitjaid, seal väga tihti korduvad ühed ja samad firmad ja suures osas nad ka võidavad neid hankeid, mis tehakse avaliku raha eest," ütles ta.

Kui aga Tamm rahandusministeeriumi poolt loodud rakendusest reede hommikul "Aktuaalselt kaameralt" kuulis, oli ta väga üllatunud ja väitis, et ei tea sellisest võimalusest midagi. Vastasel juhul oleks ta seda enda sõnul kindlasti PRIA rahade jagamisel kasutanud.

Tamm kutsus seepeale oma kabinetti teemaga tegelevad ministeeriumi ametnikud.

"Meie otsime ka seda lahendust, aga kui te nüüd ütlete, et see lahendus on olemas, siis suurepärane, ma olen Eesti Televisioonile hästi tänulik. Aga ma ei usu, et see on nii lihtne," rääkis Tamm.

Ministeeriumi ühe ametniku kinnitusel on KIK teatud asju riigihangete registrisse suunanud. Teise ametniku sõnul teeb KIK seda aga õigusliku aluseta.

"Siin on see, et KIK kasutab tegelikult ilma õigusliku aluseta.Ja seda on rahandusminister ise ka öelnud," sõnas ametnik.

"Aktuaalne kaamera" küsis Tammelt ka intevjuus üle, kas tõepoolest keskkonnaministeerium rikub seadust.

"Ma ei oska öelda, kas nad rikuvad seadust, aga meie maja inimesed ja jurist väidavad, et see ei ole seadusekohane," vastas ta.

Rakenduse loonud rahandusministeerium ei taha kuidagi maaeluministeeriumi ametnikega nõustuda, et nende hallatavaid struktuurfondi rahasid keskkonnaministeerium läbi KIK-i kuidagi seadust rikkudes jagab.

"Mina ütleks, et KIK ja keskkonnaministeerium seadust ei riku. Sellega, et toetuse saajad, kes pole hankijad, teevad riigihangete registris hankeid, ei kaasne neile absoluutselt mingeid kohustusi otseselt riigihangete seadusest, ei kaasne ka vaidlustamise õigust ega kohustust," selgitas rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Päris uudisena riigihangete registri juurde loodud tehniline võimalus minister Tamme jaoks siiski ka ei tohiks tulla. Nimelt on ta möödunud suvel teiste ministritega sel teemal kirjavahetust pidanud. Küll selgub seda lugedes tõsiasi, et haldusalade osas on neil endilgi väike segadus.

Maaeluminister Tamm saadab kirja rahandusminister Tõnistele ja saab vastuse hoopis riigihalduse minister Jaak Aabilt. Sisu osas vaieldakse just selle üle, millist seadust peaks muutma.

"Me teadsime seda, et õigusaktidesse tuleb teha ka muudatusi. Hetkel nii-öelda läbirääkimised alles käivad ministeeriumite vahel. Me ei ole veel leidnud seda õiget õigusakti, kuhu seda sätestada võiks. Maaeluministeerium arvab siiani, et see võiks olla riigihangete seaduses, meie arvame jätkuvalt, et eriseaduses," ütles Mesilane.

"Mõistlik lahendus oleks see, kui riigi keskselt tehakse see register, et iga ministeerium ei teeks eraldi seda /.../, riigi keskselt ja rahandusminsiteeriumi juures, aga kuidas see nüüd õiguslikult ära lahendada, selle üle peavad juristid pead vaevama ja tööd tegema," ütles Tamm.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: