Lennujaamas sisenemiskeelu saanud reisijate arv on kasvanud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Umbes paarsada inimest saab igal aastal Tallinna Lennujaamas Eestisse sisenemiskeelu, kuid tänavu esimese kolme kuu statistika näitab juhtumite kasvu.

Kui võrrelda eelmise aasta kolme esimest kuud tänavusega, siis selliste inimeste hulk on oluliselt kasvanud. 2017. aasta esimese kolme kuu jooksul said sisenemiskeelu 42 inimest, sellel aastal on aga tagasi saadetuid juba 64. Samas on ka lendude arv kasvanud, nimelt on aasta kolme esimese kuuga maandunud 400 lendu rohkem kui eelmise aasta kolme esimese kuu jooksul.

Kui vaadata, milliste riikide kodanikega on tegemist, siis mullu sai riiki sisenemiskeelu 42 Vene Föderatsiooni kodanikku, 28 olid ukrainlased ning kolmandat kohta jagasid Gruusia ja India, kus sisenemiskeelu sai 17 nende kodanikku.

Passikontroll lennukilt tulles on lendajale tuttav, aga formaalselt ole inimene Eestis mitte siis, kui lennuk rattad maha paneb, vaid kui uks piiripolitseinike selja taga on avanenud.

Ühtlasi tähendab see kolmandatest riikidest tulijate jaoks Schengeni alale sisenemist. Pole uudis, et Eestit kasutatakse pahatihti niiöelda hüppelauana, et siit siis edasi näiteks Saksamaale või Hispaaniasse ilusamat elu otsima minna.

Politsei ja piirivalveameti Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva sõnul on kõige enam levinud muster see, kui tuleb kolmanda riigi kodanik ja kui tema käest küsitakse, et miks ta siia tuleb, siis ta vastab, et ta tuleb vanalinna külastama.

"Kuid kui me hakkame küsima, kus hotellis ta kavatseb olla ja millal ta kavatseb tagasi lennata, siis hakkab ilmnema, et tal ei ole meile selle kohta esitada tõendeid," rääkis Järva.

Sellisel sihitul reisijal tuleb astuda rajalt kõrvale ja anda piirikontrolli kõrval asuvas toas oma tegemiste kohta pikem intervjuu. Seal kontrollitakse, kas jutt vastab tegelikkusele.

"Lennujaam on selles mõttes eriline piiripunkt, et inimene ei saa ju kohe ümber pöörata ja koju tagasi minna. Ta lihtsalt jääb lennujaama ootama oma lendu, millega ta saab koju tagasi minna," ütles piiripunkti juht.

Raavo Järva sõnul on neid, kellel legend hästi ette valmistatud, aga ka neid, kes n-ö mütsiga lööma tulevad. Kolmas seltskond on nõndanimetatud pakettreisijad.

Pole haruldane, et lennugraafik sunnib ootama päevi. Ja ootamiseks on lennujaamas kaks võimalust - teha seda terminalis koos teiste reisijatega või teha seda terminali allkorrusel asuvas transiithotellis. Viimase eest tuleb muidugi inimesel endal maksta. Ka tagasisõidupilet tuleb ise osta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: