Riigiamet võtaks ajateenistusest kõrvalehoidjatelt juhiloa
Trahv ei muuda ajateenistusest kõrvalehoidja käitumist ning selle asemel tuleks temalt ära võtta autojuhi või muu riigi välja antud luba, arvab kaitseressursside amet, kes vastava eelnõu riigikaitsekomisjoni viis. Riigikohus peab sellist abinõu küsitavaks.
Eelmisel aastal läks kaitseväkke 3400 kutsealust, plaan sai täidetud. Viimasel ajal tuleb umbes kolmandik vabatahtlikult.
Ajateenijate arv saavutas kolme tuhande piiri 2010. aastal ja on aasta-aastalt veidi tõusnud, jäädes umbes kümnendiku piiresse kutsealuste arvust.
Nüüd plaanib kaitsevägi tõsta ajateenijate arvu 4000-ni. Teenistusest kõrvalehoidjaid on keskmiselt paarsada. Kõrvalehoidmise eest määratakse trahviks maksimaalselt 1200 eurot. Kaitseressursside amet on jõudnud tõdemuseni, et see ei mõju.
"Eelmisel aastal määrasime 1031 sunniraha keskmise summaga 100 eurot. Väärteomenetlusi tegime 220, seal oli keskmine summa 500 eurot. Aga nende hulgas on noormehi, kes saavad ühe aasta jooksul neid korduvalt. Mõni noormees saab aastas 1200 ehk maksimumsummas trahvi, aga see ei muuda ta käitumist," põhjendas Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae vajadust karistuse muutmiseks.
Kaitseressursside amet tutvustas riigikogu riigikaitsekomisjonile eelnõu, mis võimaldaks kõrvalehoidjatelt juhi-, relva-, kalapüügi ning jahilube ära võtta või neid mitte väljastada.
"Tegemist on meelsusprobleemiga. Me saadame paraku kodudest ja koolidest iseseisvasse ellu inimesi, kelle arusaam sellest, kelle riik see on ja miks seda on vaja kaitsta ja hoida, on pisut puudulik," järeldas Pae.
Riigikohus peab lubade äravõtmist väeteenistusest kõrvalehoidjalt küsitavaks. Nende hinnangul tuleks põhjalikumalt kaaluda olemasolevaid meetmeid, nagu näiteks aresti. Uute meetmete mõjude analüüsi peab kohus puudulikuks ja niigi ülekoormatud kohut veelgi koormavaks.
Õiguskantsleri büroo ei näe, et eelnõuga rikutaks oluliselt kellegi õigusi, kuid nõustub riigikohtu argumentidega.
Toimetaja: Merilin Pärli