Armeenia meeleavaldustega on liitunud ka hulk sõdureid
Esmaspäeval liitus Jerevanis jätkuvate meeleavaldustega ka hulk Armeenia sõdureid. Eelduste kohaselt toimub õhtul kesklinnas ulatuslik massimeeleavaldus.
Armeenia kaitseministeerium tegi avalduse, mille kohaselt saavad ebaseaduslike protestiaktsioonidega liitunud sõdurid karmi karistuse osaliseks, vahendasid Reuters ja Raadio Vaba Euroopa.
Uudisteagentuuride fotodel ja videotes on olnud näha sadu relvajõudude vormiriietust kandvaid meeleavaldajaid.
Otseülekanne Jerevanist:
Jerevanis jätkuvad juba 11. päeva meeleavaldused, mis järgnevad kolme opositsioonilise rahvasaadiku vahistamisele (kes on vahepeal küll vabastatud - Toim.) ning mis algselt puhkesid seoses süüdistustega ekspresident Serž Sargsjani vastu.
Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aha järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri kinnitusel on Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingied süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht.
Toimetaja: Laur Viirand