Ringkonnakohus vabastas EAS-i eksjuhi soodustuskelmuse süüst ({{commentsTotal}})

EAS-i kontor.
EAS-i kontor. Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Tallinna ringkonnakohus tühistas esmaspäeval Harju maakohtu mullu 22. mail tehtud otsuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu endise liikme Anti Tammeoksa süüdimõistmises soodustuskelmuses ning mõistis riigilt tema kasuks üle 100 000 euro kohtukulude katteks.

Ringkonnakohus lõpetas kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu menetluse Tammeoksale (43) esitatud süüdistuses EAS-ilt toetuse taotlemisel soodustuskelmuse toimepanemises, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA-lt (KIK) toetuse taotlemisel toimepandud soodustuskelmuse süüdistuses mõistis ringkonnakohus Tammeoksa süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Samuti tunnistas ringkonnakohus õigusvastaseks politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2012. aasta juunis tehtud määruse Tammeoksale elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta.

Ringkonnakohtu otsusega hüvitatakse Tammeoksale kohtueelses, maakohtu ja apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulud kokku 108 024 euro ulatuses.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus Tammeoks ja tema kaitsjad.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et Tammeoksale elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruse tegemisel on PPA oluliselt rikkunud menetlusõigust ja määrus on õigusvastane.

Nimetatud määruses on elukohast lahkumise keelu kohaldamist põhjendatud ühelauselise väitega, et Tammeoksa puhul esineb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht, kuid ei ole selgitatud, miks menetleja hinnangul selline oht esineb.

Seega määrus, millega kohaldati Tammeoksale elukohast lahkumise keeldu, ei anna vastust küsimusele, miks menetleja pidas tõkendi kohaldamist vajalikuks.

Ringkonnakohus leidis, et kuigi elukohast lahkumise keelu kui kergeima tõkendi puhul ei ole alust nõuda mahukat ja detailset põhjendust, ei saa seda pidada piisavaks põhistuseks. Põhistuse puudumine on oluline menetlusõiguse rikkumine.

Nimetatud määruse õiguspärasusest sõltub aga omakorda Tammeoksa kriminaalasjas aegumise katkemine. Kuna teises kohtuastmes leidis tuvastamist, et määrus on õigusvastane, ei ole aegumine keelu kohaldamisega katkenud.

Lisaks ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et Tammeoks oli EAS-i ja KIK-i projektide raames toetusi taotlenud ettevõtte pädev esindaja, mistõttu ei saa ta olla soodustuskelmuse täideviija.

Ringkonnakohtu hinnangul on Tammeoksa süüdistuses kirjeldatud tegevus käsitatav kaasaaitamisena ettevõtte huvides toime pandud soodustuskelmusele. Seega lähtus ringkonnakohus aegumise arvestamisel mitte täideviimisteo, vaid kaasaaitamisteo toimepanemise ajast.

Ringkonnakohus tuvastas, et seotult EAS-i makstud toetusega 2011. aasta mais oli soodustuskelmuse faktilisest lõpuleviimisest Tammeoksa kohtu alla andmise ajaks möödunud üle viie aasta, mis on karistusseadustiku järgi teise astme kuriteo puhul aegumistähtaeg.

Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et nimetatud Tammeoksa kaasaaitamistegu on ilmselgelt aegunud.

KIK-iga seotud süüdistusepisoodis kirjeldatud Tammeoksale etteheidetud teod kestsid veel 2012. aastal. Seega nende väidetavate tegude toimepanemisest kohtu alla andmiseni ei olnud viis aastat möödunud. Kuna kohtu alla andmisega aegumine katkes, ei ole nimetatud osas soodustuskelmusele kaasaaitamine aegunud.

Samas leidis aga kohtukolleegium, et Tammeoksa süü KIK-ile valeandmete esitamisele kaasaitamises ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et kuna valeandmete esitamine ise ei ole kriminaalmenetluses uuritud tõenditega tõendatud, puudub ka tegu, millele Tammeoks saanuks kaasa aidata.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust asuda tuvastama, kas süüdistuses Tammeoksale KIK-ile valeandmete esitamisega seoses etteheidetavad teod on tõendatud. Seega tuleb Tammeoks ses osas õigeks mõista.

Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ja selle saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.

Harju maakohus mõistis mullu 22. mail Tammeoksa süüdi soodustuskelmuses ning mõistis talle tingimisi üheaastase vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Põhja ringkonnaprokurör Endla Ülviste nõudis kohtuvaidluses Tammeoksale rahalist karistust 250 päevamäära ulatuses päevamääraga 61 eurot.

Koos Tammeoksaga kohtu all olnud Mario Sootna ja Nelitäht OÜ osas lõpetas kohus menetluse otstarbekuse kaalutlusel.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Tammeoksa pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Koos temaga olid kohtu all veel Kalevi Paluteder, Mario Sootna ning juriidiliste isikutena RS Technology OÜ ja Nelitäht OÜ.

2012. aastal avaldatud kahtlustuse järgi oli kelmuseskeemi peamine organiseerija Tammeoks, kes oli kuni kahtlustuse saamiseni EAS-i nõukogu liige ning kahtlustus puudutas tema tegevust enne sellele ametikohale asumist. Tammeoks oli ka MTÜ Eesti Pakendiringlus tootmis- ja logistikajuht ning ühtlasi on olnud ka riigikogu liige.

Kelmuse täideviimises kahtlustati 2012. aasta suvel OÜ Nelitäht juhatuse liiget Mario Sootnat. Ta on juhtinud Rahvaliidu Tallinna linnaühendust ja olnud Mustamäe linnaosa vanem.

2012. aastal avaldatud kahtlustuse järgi taotles OÜ Nelitäht 2010. aastal EAS-ilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetust jäätmete ümbertöötlemise seadmete ostmiseks ja esitas seejuures valeandmeid seadmete maksumuse kohta, et saada suuremat toetust.

Toetussumma on nimelt protsentuaalses sõltuvuses projekti ehk seadmete kogumaksumusest – EAS-i puhul on toetuse määr 40 protsenti ja KIK-i puhul 50 protsenti.

EAS kiitis 6,95 miljoni krooni suuruse kogumahuga projekti heaks ja maksis 2011. aastal OÜ-le Nelitäht välja 2,78 miljoni krooni suuruse toetuse. KIK-le esitatud projekti kogumaht on 15,02 miljonit krooni ja küsitud toetuse osa 7,51 miljonit krooni, kuid taotlus on jätkuvalt menetluses ja selle projekti osas ei ole väljamakseid tehtud.

Nelitäht avas 2012. aasta suvel Tallinnas Suur-Sõjamäel määrdunud kõvaplastist pakendite tööstusliku ümbertöötlemise liini, mille käivitamisesse investeeris ettevõte enda teatel ligi miljon eurot.

Kriminaalasja uuris läbi keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: