Eelnõu lubaks eluaegse vangi varem vabastada ({{commentsTotal}})

Tartu avavangla
Tartu avavangla Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt lüheneb praeguselt 30 aastalt 25 aastani periood, mille järel võib eluaegse vangi tingimisi vabastada.

"Justiitsministeerium on esitanud valitsusele eelnõu, millega muuhulgas tehakse ettepanek võimaluse loomiseks vabastada eluaegset vangistust kandev süüdimõistetu vanglast tingimisi enne tähtaega kui ta on mõistetud karistusest ära kandnud 25 aastat," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus teisipäeval BNS-ile.

Tema sõnul tuleb kehtiva õiguse kohaselt eluaegsest vangistusest ära kanda vähemalt 30 aastat, mis on demokraatia ja inimõigustega tegeleva Euroopa Nõukogu liikmesriikide seas eranditult pikk aeg.

"Samuti sätestatakse võimalus paigutada eluaegset vangistust kandev kinnipeetav avavanglasse kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 20 aastat – praegu on eluaegset vangistust kandvate süüdimõistetute paigutamine avanglasse välistatud," lisas Rammus.

Ministeeriumi esindaja selgituse kohaselt on avavanglas kinnipeetaval lubatud äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vanglateenistuse loal on lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega.

"Kui isik on vähemalt kaks aastat järjest kandnud karistust avavanglas - see tähendab ta peab minimaalselt olema vangistusest ära kandnud kokku 22 aastat -, võib kohus otsustada süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle ka enne 25 aastat," märkis Rammus.

"Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse nüüd ka kohustus allutada ennetähtaegselt tingimisi vabastatud kinnipeetav käitumiskontrolli nõuetele. Muudatuste eesmärgiks on tagada, et juhul, kui eluaegset vangistust kandev kinnipeetav vabastataks tingimisi ennetähtaegselt, oleks ühiskonda tagasitulek kontrollitud, järk-järguline ja turvaline kõigile," selgitas justiitsministeeriumi esindaja.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: