Riigikohus: juhiloa aegumine ei tähenda sõiduõiguse puudumist
Riigikohus tegi hiljuti otsuse, et aegunud juhiloaga sõitmine ei tähenda sõiduõiguse puudumist, vaid üksnes seda, et dokument jäi õigel ajal uuendamata.
Põhja prefektuur koostas mullu 7. juulil väärteoprotokolli, et eelmisel hilisõhtul juhtis Werner autot omamata vastava kategooria juhtimise õigust.
Tema juhtimisõigus oli liiklusseaduse järgi alates mullu 15. juunist juhiloa kehtivusaja lõppemise tõttu peatunud ning sellega rikkus Werner liiklusseaduse nõudeid ning pani toime väärteo ehk mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.
Politsei karistas meest rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot.
Werner kaebas politsei otsuse kohtusse ning taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
Kaitsja Aadu Luberg märkis, et juhtimisõiguse peatumine ei tähenda veel juhtimisõiguse puudumist liiklussseaduse mõttes.
Harju maakohus jättis kaebuse rahuldamata, mistõttu Luberg viis vaidluse riigikohtusse.
Riigikohus nõustus advokaadiga, et õiguslik olukord on 1. juulil 2011 jõustunud ning praegu kohaldatava liiklusseadusega muutunud.
Kehtiv liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele, äravõtmisele ja kehtetuks tunnistamisele ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
Samal ajal määratleb liiklusseadus ka juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
"Eeltoodu tähendab, et kuigi Werneri juhtimisõigus oli tõepoolest liiklusseaduse alusel peatunud, ei toonud see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd liiklusseadus ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse," märkis kohus.
Kolleegium ei pea võimalikuks liiklusseaduse tõlgendamist selliselt, et juhtimisõiguse kaotab isik ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel.
"Seda esmalt põhjusel, et liiklusseaduse kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid juhtimise ajutise keelamise, mida on juba keeleliselt raske samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega. Teiseks ületaks selline lähenemine ka karistusõiguses lubatud tõlgenduspiire," märkis kohus.
Riigikohtu otsuse järgi peatunud juhtimisõigusega sõidukit juhtida ei tohi ja see tegevus on karistatav, ent teise sätte alusel, mille karistusmäärad on olulisemalt kergemad kui juhtimisõiguse puudumisel.
Kohtukolleegium leidis, et kuna Werner siiski rikkus liiklusseaduse nõudeid, siis mõistis talle rahalise karistuse 24 eurot.
Toimetaja: Marek Kuul