Kaitseväe kaplanid mälestasid Teise maailmasõja ohvreid ({{commentsTotal}})

{{1525779420000 | amCalendar}}

Teise maailmasõja lõpu aastapäeval mälestasid kaitseväe kaplanid Tallinnas sõjaohvreid mälestusmärkidele pärgade asetamise ja mälestusteenistusega.

Teisipäeva hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Maarjamäe mälestusväljakul Saksa- ja Nõukogude Liidu armee ridades langenute mälestusmärkidele, Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgile kaitseväe kalmistul ja natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul ning õppuse Siil raadio Sõduri FM eetris loeti mälestuspalve Teise maailmasõja ohvritele. 

Keskpäeval toimus Kaarli kirikus mälestusteenistus kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks. 

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail. 

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

Luik: maailma juurteni raputanud sõda mõjutab meid siiani

Kaitseminister Jüri Luik pidas kõne Kaarli kirikus toimunud mälestusteenistusel, millega tähistati 73 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust.

Luik mälestas oma kõnes Teises maailmasõjas hukkunud kümneid miljoneid inimesi.

"Hitleri ja Stalini salasobinguga valla päästetud sõja tagajärjeks oli Euroopa rahvaste suur häving ja rahulike elanike piiritu kannatus," sõnas Luik.

Ta märkis, et just selle sõja tagajärjel kaotasid eestlased pooleks sajandiks iseseisvuse.

"Tänaseni ei ole teada täpne hind, mida totalitaarsete võõrriikide poolt okupeeritud Eesti maksis tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja kodumaalt põgenenute eest," lausus Luik.

Ta lisas, et sõjas võõrriikide armeedes teenis sunnitult umbes 100 000 Eesti meest.

Kaitseminister rääkis, et Ida-ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Eestis, tähendas sõja lõpp küll rindel suremise lõppu, kuid mitte riiklikust terrorist ja rõhumisest pääsemist. "Täna mälestame ka kõiki neid, kes kannatasid totalitaarrežiimi repressioonide käes," sõnas Luik.

"Suur sõda, mis raputas maailma juurteni, mõjutab meie mõtteid siiani. See mõjutab ka riikide poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid," ütles Luik.

Kaitseminister sõnas, et teame kui habras on rahu ja kui kallis on vabadus.

"Täna saame öelda, et meie kindel kaitsetahe ja tugevad liitlassuhted tagavad, et me ei lase enam korduda sündmustel mis viisid meilt vabaduse. Et meie rahvas ei pea enam kandma kaotusi mis võtavad mitmelt põlvkonnalt võimaluse elada rahus," sedastas Luik.

Mälestusteenistusel pidasid kõne veel Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder, diplomaatilise korpuse vanem, Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Mihkel Viinalass ja Eesti Memento Liidu esindaja Trivimi Velliste.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: