Soine maastik paneb piiri kontrollimise proovile ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel on Eesti poolel mitmekümne kilomeetri ulatuses soist ja märga ala, millel on piiri kontrollimine raskendatud. Lõplikult valminud katselõigul on aga juba näha, milline hakkab kontrolljoon välja nägema looduslikult keerukal alal.

"Probleem on see, et esiteks me ei suuda siin tagada kiirust. Laudtee on siin kitsas ja pikk. Ainult jalgsi saab seal liikuda. Vihmaga on see märg, lumega on ta libe, nii et siin võib lihtsalt juhtuda piirivalvuritega õnnetusi," rääkis PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm "Aktuaalsele kaamerale".

Rohelise piiri eripära on selles, et siin toimub piiririkkumisi ühtlasi kogu piiririba 136 kilomeetri ulatuses. Ning märgalade nõrkus lööb välja just talvisel perioodil, kui maa on külmunud.

"Talvisel ajal on see kõik jäätunud ja siit on väga lihtne samamoodi ületada kontrolljoont nagu mõnes teises tugevama pinnasega alal," lisas Tamm.

Pea läbimatuid lõike on rohelise piiril kuus kilomeetrit. Mõistmaks, millisele maastikule, millist taristut rajada, on valmis ehitatud kaks katselõiku. Üks neist asub soisel alal, kus patrulltee on rajatud plastikujukitele.

Politsei ja - piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhtivpiiriametnik Aimar Köss ütles, et nähtud on erinevaid lahendusi. "Me oleme näinud kompleks lahendusi. Üks lahendus on plastikujukitel rajatud teed. Üks lahendus on, et me loome võimalused patrulltegevuseks ATV-ga, jalgsi ja teenituskoertega liikumiseks teatud aladel. Ja kindlasti me näeme lahendusena, et teatud aladel me rakendame erinevaid tehnilisi seiresüsteemi võimekusi, et tagada 24/7 olukorra pilt ja et me suudaks reageerida õigel ajal piiri sündmustele," sõnas Köss.

Praegu on kagupiiri väljaehitamise projekt ekspertiisis, pärast seda kuulutatakse välja riigihanked ehitajate leidmiseks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: