"Pealtnägija" uuris riigi hallideks kardinalideks peetavate kantslerite tööd ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui Rõivad, Ratased ja Ligid on pea igas kodus tuntud näod, siis ministrite vahetud abilised, kantslerid on laiale üldsusele peaaegu tundmatud, aga see on pinnas kõiksugu vandenõuteooriateks. "Pealtnägija" uuris, kas neil on tõepõhi all.

Eestis on 11 kantslerit ja ligi 50 asekantslerit, kes mõjutavad meie elu mõnes mõttes rohkemgi kui nende ülemused, sest üldjuhul elab üks kantsler üle mitu ministrit.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tõi välja levinud arvamuse, et poliitikutest ei sõltu midagi ja kantslerid otsustavad kõik ära. "See on selles mõttes naljakas, et poliitikud aeg-ajalt tunduvad sellest häiritud olevat," tõdes ta.

Majandusministeeriumi kantsler Merike Saks rääkis aga müüdist, mille järgi käivat kantslerid kuskil salakambris koos ja otsustavat hallide seinte vahel, kuidas asjad tegelikult toimuma peaksid ja mis riigis täpsemalt juhtuma hakkab. "See on kõige suurem müüt, mis meist ringleb," lausus Saks.

Ta märkis, et ei nimetaks kantslereid riigi direktoriteks, küll aga on õige, et nad on kindlasti Eesti avaliku sektori tippjuhid, kellest kõrgemal on ainult riigisekretär.

Kõige värskem kantsler on justiitsministeeriumis. Kaheksa kuud ametis olnud Tõnis Saar on elupõline ametnik, kes varem töötanud asekantslerina välisministeeriumis ja juhtinud direktorina riigikontrolli bürood. Üks kantslerikoht on hetkel tühi. Senine kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene lahkus mai alguses riigipalgalt laevandusärisse.

Kantsleri üks ametiaeg kestab viis aastat, aga mitmed püsivad sel kohal näiliselt igavesti. Rekordiomanik on Priske, kes on ametis olnud juba 18 aastat.

Ka riigisekretär Heiki Loot on ametis olnud 15 aastat. Tema juhib ka igaesmaspäevast kantslerite nõupidamist Stenbocki majas, kus vaadatakse ametnike tasemel viimast korda üle neljapäevase valitsuse istungi materjalid ehk see, millest ministrid räägivad ja mida inimesed omakorda näiteks samal õhtul "Aktuaalses kaameras" kuulevad.

Ajakirjanik ning aastatel 2006-2016 presidendi avalikke suhteid juhtinud Toomas Sildam sõnas, et kindlasti on seal vaidlusi ja arvatavasti on need väga tulised, eriti need, mis on seotud rahaga, eelarvega ja eelarveraha jagunemisega.

Kantslerid satuvad uudistesse probleemide korral

Lihtsustatult võib öelda, et kantsler on ministeeriumi aparaadi haldaja ja juht, alustades personalijuhtimisest kuni iga-aastase eelarve koostamiseni. Asekantslerid tegelevad mingi konkreetse valdkonnaga ja seetõttu satuvad pahatihti isegi rohkem uudistesse.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske sõnas, et kui asjad lähevad hästi, siis on, mida raporteerida. Kui strateegilised valikud on õiged, siis on ministrid ikka pildis. "Aga kui on vaja seletada mingit valdkondlikku teemat, ekspertarvamust, siis on asekantslerid ja spetsialistid. Ja kui siis on midagi üldisemalt halvasti, siis me saame tavaliselt kohata kõiki kantslereid meedias," rääkis ta.

Sumbuursete seinte taga aeg-ajalt möllavatest kirgedest andis aimu, kui rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov tegi hiljuti sotsiaalmeedias teravad postitused valitsuse kinnitatud pensionireformi kava kohta ehk vaidles oma ülemustele vastu.

"Seda peetakse normaalseks, et kui mõni teema on huvipakkuv ja oluline just pikaajalises vaates, /.../ siis mida paremini on inimesed, sealhulgas poliitikud riigikogus informeeritud sellest, kuidas need otsused sünnivad ja mida need otsused tegelikult tähendavad, seda paremad otsused tulevad," sõnas Jegorov.

Ehkki Jegorov ise ei näe probleemi, siis tippametniku jaoks tavatu emotsioonipurse tegi temast Eesti Ekspressi persooni ja Postimehe nädala näo ning kantslerite klann ütleb suhteliselt selgelt, et selline avalik allumatus oli fopaa.

"Tundub nagu ebaprofessionaalne," ütles Priske, kelle sõnul on väga palju muid võimalusi seda teemat arutada ja teha seda varem või hiljem - eelkõige varem. 

Saks märkis, et seda on arutatud ka asekantsleritega ja üldiselt tõenäoliselt nemad nii ei teeks. "Me päris ei läheks juba poliitiliselt heaks kiidetud ja seadustega kooskõlas olevat otsust maha tegema," lausus ta. 

Vseviov lasi põhja ebarealistlikud ideed suurtest soomusdiviisidest

Erakordselt mõjukas, eriti, kui võtta arvesse tema noorust, on 36-aastane Jonatan Vseviov, kes on tuntud literaadi David Vseviovi poeg. Just Vseviov juunior lasi põhimõtteliselt põhja Ants Laaneotsa ja Leo Kunnase ebarealistlikud unistused suurtest soomusdiviisidest ning käis välja idee NATO baaside loomiseks Baltikumi vastuseks Venemaa tegevusele Ukrainas.

Aastatel 2015-2016 sotsiaalminister ja 2016-2017 kaitseminister olnud Margus Tsahkna ütles, et järgmiseks kümneks aastaks on vaja täpselt teada, alates relvadest kuni sõdurite aluspüksteni, mida arendatakse.

"See peab olema reaalne pilt, ükskõik, kui valus see meile ka täna ei ole, reaalne tabel, kus on meil punased ehk siis meil ei ole midagi, kus on kollased ehk meil natuke midagi on, mis on meil roheline, selle pildi ette manamine. Kogu selle arengukava, mis on tõesti tohutu-tohutu materjal, väljatöötamine oli kindlasti Jonatan Vseviovi üks väga väärtuslik töö.

Siseministeeriumit juhib Lauri Lugna, kelle haldusala viimaste aegade suurim ämber on idapiir, mille väljaehitamine läks plaanitust 2,5 korda kallimaks. Lugna ütles, et poleks kantslerina võib-olla saanud midagi paremini teha, sest pädevus oli omavahel kokku lepitud.

Erilist rõhku paneb Lugna töökeskkonna parandamisse, sest ajalooliselt on siseministeeriumis olnud üsna suur kaadrivoolavus. Näiteks praktiseerib ta kolleegidega mindfulness'i ehk ärksameelsuse programmi. "See aitab ja õpetab omandama võtteid, kuidas enda jaoks aega maha võtta, minutiks, kolmeks või viieks ja tegelikult tunnetada, et oot-oot, ma pole selle tormava rongi peal ja tegelikult ma tean, mis ma teen, ja ma tean, mis mul järgmiseks eesmärk on," kirjeldas ta.

Kantsleritel tuleb ka hulle ideid tõrjuda

Ehkki kõik osapooled kinnitavad, et poliitikasse kantslerid ja asekantslerid ei sekku ning lõplik otsus on ikka valitsuse liikmetel, siis mõnikord on ka päris elus olukordi nagu kantsler Humphrey Applebyl raamatus ja sarjas "Jah, härra minister".

"Ma arvan, et ükski kantsler ei julge välja hääldada lauset "see on intellektuaalselt huvitav mõte," sest see oleks võibolla liiga irooniline," tõdes Toomas Sildam.

Aastatel 2014-2015 haridus- ning 2015-2018 sotsiaalminister olnud Jevgeni Ossinovski ütles, et see sõltub persoonist ja sellest, kui hästi minister ja kantsler läbi saavad. "Põhimõtteliselt on võimalik öelda, et tore idee, aga raha pole. Teine variant on öelda, et seda tuleb ikka väga põhjalikult ette valmistada - ja iga asja on võimalik ette valmistada kas kaks nädalat või kaks aastat".

Sildam märkis, et võimalik on öelda, et "väga huvitav idee, me peame seda mitmekülgselt vaatama, peame rääkima mingite partneritega, koostöö inimestega, arutame oma ministeeriumis, räägime erinevate osakondade vahel, teeme mingi töögrupi". "Seda kõike on võimalik teha ja aeg tiksub ja lõpuks tiksub nii, et see minister lõpetab oma karjääri ja seda hullu ideed ei saa teoks," lisas ta.

Üks "intellektuaalselt huvitav mõte", millel näib olevat selge ametkondlik vastasseis, on riigihaldusminister Arto Aasa poolt 2016. aasta suvel välja hüütud riigiasutuste Tallinnast välja kolimine. Kantslerid ei üritagi oma tõrksust eriti varjata.

"Tükike tervet talupojamõistust peaks olema. Mina endises Nõukogude Eestis lapsepõlve veetnud inimesena väga selliseid propagandistlikke loosungüritusi kardan, minule meeldiks, kui asjad on konkreetselt ükshaaval läbi mõeldud," sõnas Marika Priske.

Vahel püüavad kantslerid poliitikuid ninapidi vedada

Asutuste kolimise idee idaneb rahandusministeeriumis, kus kantsleriks on staažikas finants- ja maksuekspert Veiko Tali. Kolleegide sõnul on ta heas mõttes detailide inimene, mis tähendab, et ükski dokument ega infobitt ei liigu ilma Tali teadmata.

"Jah, ta on tuntud töönarkomaan, midagi pole teha. Seda teavad kõik. Põhimõtteliselt kui te superministeeriumi majast mööda sõidate, siis tavaliselt kella seitsmest hommikul kella kümneni õhtul on teatud aknad, kust paistab valgus, ja reeglina see on see töökoht, kus Veiko Tali töötab," kinnitas Dmitri Jegorov.

Mõnikord püüavad kantslerid poliitikuid ninapidi vedada. Margus Tsahkna räägib, kuidas 2008. aasta majanduskriisi haripunktis otsisid poliitikud meeleheitlikult võimalusi, kuidas avaliku sektori kulusid alla tõmmata. Moodustati kurikuulus "krokodillide komisjon". Ametnikud hoiatasid, et riiki enam õhemaks lõigata ei saa, aga hiljem selgus ikkagi, et osa summasid oli kavalalt eelarveridade vahele ära peidetud.

"Siis me avastasime seal /.../ väga-väga suure rahasumma eest investeeringuid, mida mitte kunagi polnud kokku lepitud parlamendi tasemel. See oli krooniaeg, ma mäletan, et andsime sellise numbri, kuna me ei suutnud hakata ühekaupa neid võtma, ütlesime, et 12 miljardit krooni on see kärbe järgmiseks nädalaks laua peal ja kõik. Ja see tehti ära, Eesti riik ei kukkunud kokku. Nii et väga palju on ka sellist maailma, mida ainult kantslerid niimoodi juhivad või omavahel kokku lepivad ja need ei pruugi jõuda ministrini ja poliitilise tasemeni," sõnas Tsahkna.

Marika Priske - korpuse vanem

Marika Priske sisendab aukartust nii alluvatesse kui mõnikord ka ülemustesse. Kolleegidelt hüüdnime "korpuse vanem" saanud Priske töötas enne sotsiaalministeeriumisse kolimist majandusministeeriumis, kus tema ajal toimus palju - Väinamere parvlaevaäri riigistamine, Partsi porgandid ja Estonian Airi allakäik.

"Väga süsteemne, väga kogenud, väga kohusetundlik, praktiliselt oma ametile elav inimene," ütles ajakirjanik Anvar Samost.

Ossinovski nimetas Prisket järjekindlaks ja tugevaks isiksuseks. "Kolleegide peale võib häält ka tõsta, kui mingi asi ikka väga meelt mööda ei ole, teatud kohtades kindlasti ka liiga emotsionaalne ehk siis langetab teatud otsuseid, väljendab seisukohti, mis järelemõtlemisel võib-olla ei ole päris lõpuni õiged". 

Prisket kirjeldatakse kui äärmiselt kohusetundlikku ja ametile pühendunud inimest ning väidetavasti just see eesmärgile suunatus tõi talle kaasa skandaali ja kriminaaluurimise. 2010. aastal takerdusid Harjumaal kahe suure maantee ehitused, sest töid teinud ehitusfirmad jonnisid ja loopisid teineteisele kaikaid kodarasse, nii et tee-ehitusse mõeldud eurorahad ähvardasid hapuks minna. Priske proovis ehitajaid lepitada, aga seda tõlgendati kui konkurentsireeglite rikkumist. Kaitsepolitsei esitas tolleaegsele majandusministeeriumi kantslerile kahtlustuse, tegi läbiotsimisi tema kodus ja töökabinetis ning viis ülekuulamisele.

"Ma arvan, et see oli üks ebaõiglane lugu tema suhtes, ta ametnikuna kindlasti tegutses selle nimel, et tulemus saaks Eesti maksumaksjale parim," lausus Samost.  

See tõmbas peaaegu Priske karjäärile kriipsu, aga lõpuks kriminaalasi kantsleri osas lõpetati. Kurikuulsa parvlaevade kaasuse delegeeris Priske edasi nooremale kolleegile Merike Saksale, kes töötas toona tema alluvuses majandusministeeriumi asekantslerina.

Majandusministeeriumi poolitamine tõi võrdsussoovi

Järgmine pomm lõhkeski, kui 2015. aasta augustis pidas kapo kinni Tallinna Sadama juhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, kes võtsid praamihanke varjus väidetavalt Eesti mõistes metsiku altkäemaksu.

Saks ütles, et oli kohutavalt pettunud. "Inimlikult pettunud, sest tegemist on, mis seal salata, kenade inimestega ja mulle tundus tõesti, et me ajame ühte asja. Minu jaoks oli see arusaamatu, mismoodi saab Eesti riigile niimoodi teha," lausus ta.

Saksa töö on selle võrra keerulisem, et 2014. aastast tegi Rõivase valitsus majandusministeerium sisuliselt pooleks ja majas on kaks portfelliga ministrit. Isegi lehtedes on kirjutatud, kuidas ühe katuse all toimetavad ministrid pisarateni omavahel kisuvad.

"Alguses, kui portfellide osakaalud olid taristuministri poole kaldu, siis tekkis seda võrdsuse küsimust rohkem, see soov oli, et mõlemad ministrid oleksid võrdselt koheldud. Ühepalju nõunikke, samasugused autod, samasugune kabinet, mis iganes," tunnistab Saks.

Kui Eesti Päevaleht koostas mõjukate edetabelit, toodi Eesti võimsama perekonnana välja Pentus-Rosimannused, sama hästi võinuks seal olla perekond Saks, sest Merike Saksa abikaasa Rainer Saks on väliministeeriumi kantsler, kelle allkirjast sõltub, kes satub saadikuks Londonisse või Pekingisse, mille pärast käib kõva kisklemine.

Merike Saks ei pea seda eripäraseks ja ütleb, et Eestis on palju perekondi, kus on avaliku sektori tippjuhid koos. "Arvan, et meil on natuke lihtsam mingisuguseid küsimusi lahendada, mis kerkivad. /.../ Kui seal peaks mingisugune teema tekkima, siis tõenäoliselt me suudame selle lihtsalt kiiresti läbi rääkida", lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: