Lingam-massaaži eestkõneleja loodab koolides seksuaalharidust reformida
Eestis lingam-massaaži eestkõnelejana tuntust kogunud Epp Kärsin käib alates märtsist koolides loenguid pidamas ning kohtus sel nädalal ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni juhi Siret Kotka-Repinskiga, sest koolitaja hinnangul tuleb iibe kasvatamiseks reformida seksuaalharidust.
Mitu aastat lingam-massaaži koolitajana tegutsenud Kärsin ütles ERR-ile, et koolides loengute pidamine on tänavu märtsis alustatud uus projekt, sest varem tegi ta sama asja tasulise seminari vormis.
"Nüüd aga otsustasin, et teen seda tasuta, sest kõigil noortel ei olnud võimalust osaleda, raha oli takistuseks," selgitas ta. "Käin ise oma kulude ja kirjadega mööda Eestit, see on osa minu missioonist ja tunnen, et see mu elutöö algus."
Kärsini sõnul on ta seni käinud esinemas seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja 12. klassi noortele. Alustas ta Koplis asuvast Tallinna Kunstigümnaasiumist, kus on käinud juba kaks korda, ning on rääkimas käinud ka Pärnu Vanalinna Põhikooli ning Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilastele.
"Paljud koolid on veel ootel, et leiaksin oma tihedasse graafikusse aega, kuhu neid ära mahutada," lisas ta.
Koolides räägib Kärsin enda sõnul puudutuse tervendavast mõjust ja enda praktilistest kogemustest. Õpilasi huvitab enim, kuidas asjad päriselt käivad ja mis kõik on võimalik. "Vastates nende anonüümsetele küsimustele mõistan, kui vara juba tegelikult on esimesed vahekorrad. Uuritakse fellatio kohta, anaalseksi kohta, suhtest samasoolise partneriga, ühesõnaga teemasid on ääretult palju," tõdes ta ja ütles, et soovib kaotada seksi ümbert häbi ja hirmu.
Kunstigümnaasiumi juht Mari-Liis Sults ütles, et lapsed olid väga rahul, et keegi räägib neile asjadest nii nagu need on ja nad ei pea hüppama juhusuhtesse, et saada teada, mis on vahekord. "Kärsin käis kõigepealt 12. klassis, kus vaatasime, mida ta räägib, koolipsühholoog kutsus ta. Pärast seda võtsime vastu otsuse, et kutsume ta ka kaheksandasse ja üheksandasse klassi."
Sultsi sõnul oli õpilaste tagasiside ainult positiivne ning ka lapsevanemad ei ole rahulolematust avaldanud.
"See on ju õppekava osa, aga teame, et mõned vanemad ei taha kodus neist asjadest rääkida. On olnud juhtum, kus tüdrukud isegi ei ole menstruatsioonist teadlikud, keegi pole neile sellest rääkinud. See on kooli roll ja võib-olla vanemad isegi ootavad koolilt, et seda selgitataks," lausus koolijuht, kelle sõnul on oluline ka näiteks see, et õppimisele keskendunud lapsed said teada, et pornofilm ei ole elu.
Saksa gümnaasiumi direktori Imbi Viisma sõnul käis Kärsin kolmapäeval seitsmenda klassi tüdrukute inimeseõpetuse tunnis ning ettepanek just tema esinema kutsuda tuli ühelt õpilaselt. See, millest tunnis räägiti, oli õpetajal ettekandjaga varem kokku lepitud.
"Kõik toimus lähtuvalt õppekava teemast," ütles Viisma, kelle sõnul kuulub seksuaalkasvatus seitsmenda klassi õppekavva ning koolides on tavapärane, et eri teemade käsitlemisel kutsutakse tundidesse lektoreid väljastpoolt.
Pärnu Vanalinna Põhikool kutsus Kärsini seksuaalsusest rääkima mai alguses toimunud loodusainete nädalal. Kool teatas hiljem sotsiaalmeedias, et kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased kuulasid suure huviga ning küsisid hulgaliselt küsimusi. "Õpilased palusid, et Epp veel kooli rääkima tuleks, kuna ta räägib noortele arusaadavas keeles ja nii nagu nad seda varem kuulnud polnud," edastas kool oma Facebooki lehel.
Eeskujuks on Rootsi
Teisipäeval käis Kärsin ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimehe Siret Kotka-Repinski jutul, edastamaks sõnumit, et kui riik soovib olla jätkusuutlik ja iivet kasvatada, peab koolis läbi viima seksuaalharidusliku reformi. Kärsini sõnul soovib ta muutustele kaasa aidata.
"Mulle meeldib näitena tuua Rootsi, sest seal on juba 1955. aastast koolides seksuaalharidus kohustuslik. Minu eesmärgiks on võimalikult palju rääkida sellest, kui suurelt mõjutab mehe ja naise suhe tervist ja ka üldse tervet ühiskonda," põhjendas Kärsin. "Enne rahvastikukriisi komisjoni rääkima minekut lugesin läbi rahvastikupoliitika põhialused 2035 ja soovisin juurde lisada olulised punktid, mis on otseselt seotud teemaga, kuidas saada juurde rohkem lapsi."
Kotka-Repinski ütles, et Kärsiniga kohtumisel oli jutuks puudulik seksuaalkasvatus koolides ning vajadus seda täiendada. "Me võtsime teadmiseks selle kohtumise ja vaatame, kas ja mis viisil on tulevikus võimalik tema mõtteid kasutusele võtta," kirjeldas Kotka-Repinski kohtumise tulemust.
Ta lisas, et Kärsin on koolitanud juba üle 12 000 inimese ja koolid kutsuvad ise teda mehe ja naise vahelistest suhetest avatult rääkima.
"Seoses sellega tal oligi mitmeid ettepanekuid," rääkis komisjoni esimees. "Kui ta nii jätkab, siis tema head mõtted, mida ta on tähele pannud ja mida oleks vaja teha, jõuavad tulevikus ka valmimiseni."
Toimetaja: Karin Koppel