Airi Värnik: suitsiidide üksikuid aastaid liitev trend on küllalt stabiilne
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel oli eelmisel aastal Eestis 40 suitsiidi rohkem kui 2016. aastal.
TAI statistika järgi kasvas enesetappude arv võrreldes 2016. aastaga 21,5 protsenti ehk 186-lt 226-le.
Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) juhtivteadur, Tallinna ülikooli psühhiaatriaprofessor Airi Värnik ütles ERR-ile, et selline tõus ühe aasta lõikes pole loodetavasti kurjakuulutav.
"Viimaste aastate suitsiidikõver on mõneti siksakiline, kuid üksikuid aastaid liitev trend on olnud küllalt stabiilne," ütles ta.
Värniku sõnul registreeriti viimase 10 aasta jooksul enim enesetappe 2009. aastal ehk 269.
"Kõige raskem oli Eestis 1995. aasta, mil sooritati 641 suitsiidi ehk
100 000 elaniku kohta võttis endalt elu 41 inimest," nentis ta.
Värniku sõnul oli Eesti toona enesetappude poolest esirinnas, kuid praeguseks on suitsiidide määr Eestis langenud selles sünges statistikas peaaegu vana-Euroopa tasemel.
"Muidugi on enesetappude arv ikkagi liiga suur, iga inimese kaotus suitsiidi läbi on traagika," tõdes Värnik ja lisas, et enesetappe on võimalik ära hoida, kui vastavad teadmised oleksid jagatud ja teenistused parimal moel toimiksid.
"Ühiskonna suhtes näitab suitsiidide statistika rahulolu taset, annab meile teada riskigrupid, riskitegurid ja riskisituatsioonid, samuti iseloomustab see rahva vaimset tervist, sealhulgas realiteeditaju, stressitaluvust ja toimetulekuvõimet ning tervishoiu võimekust," ütles ta.
Toimetaja: Marek Kuul