Ettevõtted varjavad privaatsustingimuste uuendamisel kaotatud klientide arvu ({{commentsTotal}})

Ettevõtted varjavad, palju otsekontakte klientidega nad pärast 25. maid kaotanud on.
Ettevõtted varjavad, palju otsekontakte klientidega nad pärast 25. maid kaotanud on. Autor/allikas: digisaar.ee

25. maiks klientidelt EL-i üldmääruse kehtimahakkamise tõttu andmete töötlemise nõusolekut küsinud ettevõtted ei soovi avaldada, palju otsekontakte nad adressaatide passiivsuse tulemusel kaotasid.

Iga ettevõtte kliendibaasis leidub arvestatav hulk nn surnud hingi - inimesi, kes on teenust kas üksikuid kordi või kunagi ammu aktiivselt kasutanud, ent praegu end teenusepakkujaga enam seotuna ei tunne.

25. mail kätte jõudnud mihklipäev, mis ajaks klientidelt oodati oma isikuandmete töötlemise loa uuendamist, harvendas ettevõtete otsekontaktide ridu ilmselt kõvasti - inimesed annavad loa uudiskirju ja müügipakkumisi saata üldjuhul vaid neil ettevõtetel, kelle teenuseid jätkuvalt soovivad kasutada. Nii kukuvad surnud hinged andmebaasidest välja, ehkki ettevõtete lootus endisi kliente taas teenuste tarbimisele meelitada läheb sellega luhta - kui ei saa reklaami saata, ei pruugi endisele kliendile ettevõtte olemasolu enam meeldegi tulla.

Ainus sisuline vastus

ERR uuris kümmekonnalt ettevõttelt, palju otsekontakte nad alates 25. maist kaotanud on. Vastused olid kas põiklevad ja kõigest muust kõnelevad või hoidusid ettevõtted vastamisest sootuks ka korduva meeldetuletuse peale (Taxify, Astri Kaubandus, Sportland).

Vaid üks küsitletud ettevõte rääkis konkreetsete arvude varal, kui palju nende kontaktide hulk vähenenud on, selleks oli Tallinnas tegutsev spordiklubi Reval-Sport. Ehkki ainus arvuline näide, võib see oma proportsioonidelt olla üsna tõepärane ka teiste puhul.

Klubi turundusjuht Helen Partasjuk-Sootla ütles, et klubi saatis uuendamise tingimused nii aktiivsetele kui ka mitteaktiivsetele klubiliikmetele, kokku umbes 24 000 inimesele.

"Umbes 5000 klubiliiget on nõusoleku andnud. Võttes arvesse, et aktiivseid klubiliikmeid meil ongi selline arv, siis peame tulemust väga heaks," ütles Partasjuk-Sootla.

Sellega ei plaani ettevõte aga piirduda, kuivõrd kõik loodetud kliendid oma nõusolekut andnud veel ei ole.

"Me loodame, et kõik ikkagi teevad seda. Kindlasti tuletame seda meelde juunikuu alguses. Meie koduleht annab klubiliikmetele automaatselt teate, et inimene peab tingimustega tutvuma," selgitas klubi turundusjuht, kuidas nad kontaktide arvu kasvatada püüavad.

Salastatud andmed

CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt kommenteeris ERR-ile, et nende ettevõtte juriidilised partnerid olid juba seni kehtinud portaali kasutustingimuste loomise ajal seaduseuuendusi ette näinud, mistõttu nad ei pidanud oma tingimustes suuri muutusi tegema.

"Pigem tuli täpsemalt kirjeldada tööportaali funktsioone ja võimalusi. Kasutajad on seni uuendused ilusti vastu võtnud, kuna mõistavad, et uus seadusemuudatus on ikkagi kasutaja enda huvides, et hoida andmeid turvalisena ja muuta andmetöötlus läbipaistvamaks," ütles Auväärt. Nii nagu varemgi, on kasutajatel soovi korral võimalik oma konto sulgeda ja paluda andmete töötlemise lõpetamist – sama võimalus oli ka enne 25. maid."

Paljud nende registreeritud klientidest aga jätsid oma andmete töötlemisele tingimuste uuenemisel nõusoleku andmata või palju neil üldse kliente on, CV Keskus aga ei avaldanud.

"Registreeritud klientide arve kahjuks välja tuua ei saa, kuna tegemist on ärisaladusega," põhjendas ta.

Sarnaselt CV Keskusele varjab oma statistikat ka Apollo raamatupoodide kett.

"Täpset statistikat kliendiandmete suunal veel teha jõudnud ei ole, kuid nimetatud andmeid me kahjuks ka edapidi väljastada ei soovi," kommenteeris Apollo Kauplused OÜ ostu- ja turundusjuht Helena Hyldahl napilt pärast korduvat palvet vastata.

"Apollot mõjutab Euroopa Liidu 25. mail jõustuma hakanud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) sarnaselt kõigi teiste ettevõtetega.
Oleme täiendanud oma privaatsustingimusi ja vaadanud antud nõuetest lähtuvalt üle ettevõtte protseduure," lisas Hyldahl.

Vastamata küsimused

Ka ülejäänud olid valmis rääkima küll sellest, kuidas nad isikuandmeid kaitsevad, ent mitte, palju kliente oma nõusoleku andmata jättis.

If Kindlustus saatis enne isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist teavituse isikuandmete töötlemise põhimõtete uuendamisest üle 100 000 erakliendile Eestis, ent kindlustusfirma nõustumist ei küsinudki.

"Kindlustuse tavapärased andmetöötlustoimingud ei eelda tegelikult kliendi eraldiseisvat nõusolekut, kuivõrd isikuandmete töötlemine lepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgil ongi juba vastavalt määrusele iseseisev õiguslik alus andmete töötlemiseks. Seega meie puhul oli tegu üksnes oma klientidele isikuandmete töötlemist puudutava info edastamisega ning me ei nõudnud klientidelt selle kohta eraldi kinnitust," selgitas If Kindlustuse juhatuse liige Artur Praun.

"Uue määruse tajutav mõju avaldub ennekõike klientidega suhtlemises, kuivõrd me pöörame nüüd varasemaga võrreldes suuremat tähelepanu näiteks telefoni teel suhtlemise korral isiku tuvastamisele, samuti ühe isiku poolt teise isiku nimel kindlustusasjade ajamisel dokumenteeritud volituse olemasolule. Muus osas, mis on seotud kindlustuslepingu täitmisega, olulisi muudatusi kliendisuhtluses ei kaasne," kirjeldas Praun üldmääruse mõju nende tööle alates selle jõustumisest.

Kindlustusfirma ei jätnud üldmääruseks valmistumist viimasele hetkele, vaid alustas ettevalmistustega juba 2016. aastla.

"Kõige mahukam osa nendest protsessidest puudutas süsteemide arendust, mis on seotud isikuandmete anonümiseerimise ja kustutamisega. Samuti vaatasime üle ka kõik meie teised äriprotsessid, et tagada määrusele vastav isikuandmete töötlemine," kirjeldas Praun.

Lisaks loodi Ifis grupiülene andmekaitse osakond, mille töötajate ülesanne on jälgida, et kõigis riikides, kus ettevõte tegutseb, järgitaks üldmääruse reegleid.

Hulgimüüjatelt toidu kojuveoga tegelev kullerfirma FreshGo alustas tegevust alles aastavahetuse paiku, seega neil aastatepikkust klientuuri tekkida pole jõudnud. Siiski jättis ka FreshGo vastamata, palju neil kliente on ja paljud neist nõusolekut oma andmete kasutamiseks ei andnud.

"Seoses GDPR-i jõustumisega vaatasime oma protsessid üle, uuendasime privaatsustingimusi ja saatsime kõikidele oma klientidele ka vastava teate," jäi ettevõtte IT-juht Harri Moritz oma vastuses napiks, lisades, et kliendiandmete kaitse on neil alati tagatud olnud.

Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann ütles, et nende ettevõte on aegade algusest kogunud klientide sooviavaldusi elektroonilise uudiskirja saamiseks GDPR-iga kehtestatud põhimõtetest lähtuvalt.

"Kliendid on uudiskirja saamiseks avaldanud ise soovi. Seetõttu ei ole Piletilevil olnud põhjust oma uudiskirja klientidele selliseid massilisi nõusoleku küsimisi saata," põhjendas Beilmann.

"Oleme ettevõttesisese dokumentatsiooni ja isikuandmete töötlemise sisemised reeglistikud uuendanud. Sisuliselt see Piletilevi töös midagi ei muuda, sest oleme nende põhimõtete järgi töötanud juba väga pikka aega," kirjeldas Beilmann, mis nende jaoks üldmääruse kehtestamise järel muutus.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: