Toidukaupade müügi kahanemise taga võisid olla munadepühad
Kuigi jaekaubanduse müügitulu aprillis veidi kasvas, siis toidupoodides see vähenes ning Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul võis see olla seotud munadepühadega. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et üllatuslikult ei ole maksuvaba miinimumi reform hüppelist tarbimise kasvu kaasa toonud.
Statistikaameti andmetel kasvas aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu ühe protsendi, kuid toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2017. aasta aprilliga võrreldes neli protsenti ning samavõrra kahanes ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu.
Martin Miido tõi ERR-ile ühe võimaliku põhjusena, miks toidupoodide müügitulu vähenes, välja asjaolu, et kui möödunud aastal olid munadepühad aprillis, siis sel aastal märtsikuus.
"Protsent, mis muutus, ei olnud suur, aga sellel on täiesti märkimisväärne mõju," kinnitas ta.
Teise mõjutajana tõi Miido välja, et kevade tulekuga hakkavad inimesed grillima ning ostavad rohkem lihatooteid ja salatimaterjale. Tänavune aprill oli aga jahe ning seetõttu jäid sellised ostud ka tegemata, mis mõjutas ka aprillikuist väiksemat müügitulemust.
Mihkel Nestor rääkis, et aasta algus on jaekaubanduses pakkunud üllatuse oodatust nõrgema käibekasvu poolest.
"Nimelt ootas analüütikute konsensus maksuvaba miinimumi reformi tõttu hüppelist tarbimise kasvu. Nüüdseks on möödunud aga juba kolm kuud, mil reform oleks pidanud tarbijakäitumist mõjutama, kuid jaekaubanduse müügitulu kasvab endiselt viie protsendi tempos, mis on isegi pisut aeglasem mullusest," selgitas ta.
Nestor tõi välja, et inflatsiooniga korrigeeritud jaekaubanduse mahuindeksi kasvu poolest oli "rekordiks" veebruar kolmeprotsendilise tõusuga, märtsis jäi müük püsihindades samale tasemele 2017. aasta sama kuuga ja aprillis piirdus kasv ühe protsendiga.
Maksureform jäi inimestele segaseks
Ühest vastust, miks pole maksureform tarbimises peegeldunud, on analüütiku sõnul raske anda. Säästude ehk majapidamiste pangakontol oleva raha kasvutempo on aastases võrdluses kiirenenud juba rohkem kui kümne protsendini.
"Üks hüpotees on aga ka see, et maksuvaba miinimumi summa määramisel on paljud inimesed käitunud konservatiivselt ja valinud pigem väiksema summa, et mitte riskeerida võimalusega, et järgmisel aastal tuleb tulumaksutagastuse asemel riigile hoopis raha juurde maksta," pakkus ta välja. "Maksureformi olemus jäi paratamatult inimestele üsnagi segaseks, mida peegeldas ka samasse aega jäänud tarbijakindluse vähenemine."
Toidukaupluste müügitulu langus on Nestori hinnangul pigem pikaajaline tendents, sest aina suurem osa toiduainete müügist koondub teise jaekaubanduse haru alla - selliste spetsialiseerimata kaupluste alla, kus on ülekaalus toidud, joogid ja tubakatooted, teisisõnu supermarketid. Samas on ka selle haru müük olnud püsihindades valdavalt languses.
"Et sissetulekud on samal perioodil jõudsalt suurenenud, siis ei saa välistada, et selles peegeldub alkoholiaktsiiside pärssiv mõju. Kütusemüüjate tulemused pole varasematel kuudel kindlasti kehvad olnud, kuid nafta hinna kallinemine omab tarbijakäitumisele mõju kindlasti," märkis Nestor.
Toimetaja: Karin Koppel