Perling: prokuratuur vaidlustab Savisaare menetluse lõpetamise
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et prokuratuur kavatseb vaidlustada kohtu teisipäevase otsuse lõpetada menetlus Keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare suhtes.
Kas kohtu tänast otsus Edgar Savisaare kohta on võimalik vaidlustada?
Me vaatasime ja lugesime ja tõsi ta on, et jõudsime järeldusele, et nii seadust kui ka kehtivat kohtupraktikat silmas pidades meie vaidlustame selle otsuse.
Nii et see võimalus on olemas?
Loodame, et on võimalus olemas.
Seega tänane otsus näitas, et mõjusalt oma tervisele mängides on võimalik kohtu alt pääseda?
Kuus arsti ütlesid meile ekspertiisi raames, et Edgar Savisaar on võimeline kohtuistungitel osalema. See oli meie jaoks kindlus, et meditsiin on andnud hinnangu, et, jah, me saame kohtuistungiga edasi minna.
Täna tuli kohtuotsus. Meie ülesanne on ühelt poolt kohtuotsust aktsepteerida. Teiselt poolt, täna ei ole kedagi õigeks mõistetud ja mis veel olulisem, ega prokuratuuri ja kaitsepolitsei ülesanne on kokku koguda tõendid ja viia need õigusemõistmiseks kohtu ette ja seda me oleme teinud.
Kas teie jaoks sai süütuse presumptsioon täna uue tõlgenduse, sest Savisaare puhul me ei saa teada, kas ta on süüdi või on süütu?
Süütuse presumptsioon kehtib ikka edasi. Milline nüüd täpselt õiguslik tagajärg olema saab juba täna õhus olnud küsimuste osas, mis puudutab vara konfiskeerimist ja kaitsekulusid, eks sellele annab lähitulevik loodetavasti vastuse.
Mis sellest protsessist nüüd edasi saab? Kas laguneb koost?
Prokuratuuri ülesanne on nii nagu kohtueelse uurimise käigus püüda seda tõde leida - koguda tõendeid, viia tõendid kohtu ette, et kohus saaks õigust mõista. Oma tööd me jätkame selles vallas riikliku süüdistuse esindamisega. Ja püüame anda endiselt endast maksimumi, et inimesed saaksid vastuseid.
Kui Savisaare tervis mingil põhjusel paraneb niivõrd, et ta riigikogu valimistel kandideerib, siis kas hakkate otsast peale?
Ma ei spekuleeriks selliste asjadega. Meie oleme juristid ja jääme juristideks ja prokuröridena teeme oma tööd nii hästi kui suudame ja peame aktsepteerima seda, et õigust mõistab Eesti riigis ainult kohus ja nii peabki olema.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et meie seadus ja meditsiin võivad anda võimaluse selleks, et kohtu alt on võimalik Eesti Vabariigis pääseda ja seadustes on tõsine lünk. Kas meie seadustes on lünk?
Kes tahab võib alati seaduses lünkasid leida. Aga olulisem on see, et ka tänasel päeval meil on menetluse seadustik muutmisel ja kindlasti annab see mõtlemiskohta, kuidas seadus oleks ühelt poolt kriminaalmenetluses hooliv, kannatanutest hooliv, aga teiselt poolt selline, mis oleks riigi käes üks hea tööriist, mis nende suhtes, kes on kuriteod toime pannud - kas me räägime käesolevast protsessist või ükskõik millisest teisest protsesstist - , et riik saaks saaks olla piisavalt jõuline, et inimesed oma tegude eest alati saaksid ka vastutada.
Ehk meil on palju võimalusi kasutada ära näiteks digitaalseid lahendusi, videosildasid ja nii mõnigi kord tuleks võib-olla seaduses sätestada need selliselt, et seda mõnikord peaks saama teha ka ilma süüdistatavate nõusolekuta.
Et välistada võimalus, et riigiga või kohtuprotsessiga manipuleeritakse?
Loomulikult. Õigusriigis peab kehtima seadus. Aga mis seal salata, eks ikka ja jälle on kohti, hetki ja aegu, kus püütakse seadusega manipuleerida.
Viimastel päevadel on olnud juttu justiitsreformist. Milline on Teie seisukoht?
Ma olen nõus riigikohtu esimehe väljendatud seisukohtadega, et meil ei ole vaja suurt poliitilist reformi. Kindlasti tasub aga ikka ja jälle vaadata, kas meil on selliseid kohti seaduses, mis aitaks muuta kriminaalmenetluse inimesekesksemaks, kannatanusõbralikumaks ja süüdistatavate, kahtlustatavate suhtes mõjusamaks.
Toimetaja: Merili Nael