Ministeerium kaalub töötuskindlustuse süsteemi muutmist
Õiguskantsler Ülle Madise soovitab muuta töötuskindlustuse süsteemi senisest paindlikumaks ja võtta eeskuju vanemahüvitisest. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas, et sotsiaalministeerium hakkab töötuskindlustust ning võimalikke muutusi analüüsima.
Õiguskantsleri hinnangul on töötuskindlustussüsteem veidi ajast maha jäänud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Töötuskindlustuse peamine mõte võiks olla kindlustada inimesi selle olukorra vastu, kui nad on jäänud töötuks ja kaotanud oma palga. Selle asemel praegune süsteem nagu kindlustab töökoha kaotust, mitte seda palga kaotust," selgitas õiguskantsleri asetäitja Olari Koppel.
Et saada hüvitist, tuleb end registreerida töötuna, kuid registreerimisel on piirangud. Praegu jäävad hüvitisest ilma erinevate võlaõiguslepingute alusel töövad inimesed. Näiteks, kui inimene on kaotanud põhitöö, kuid on käsunduslepingu alusel töötanud sümboolse tasu eest eksperdina, jääb ta abist ilma hoolimata sellest, et ta on varem töötuskindlustusmaksu tasunud. Seega võimaldab praegune süsteem hüvitisi maksta neile, kel on klassikaline tööleping.
"Eelmisest aastast me teame riigikohtu lahendit, mis lubab saada töötuskindlustust ka nendel inimestel, kes samal ajal on mõnes ühingus või ettevõttes juhatuse liikmed sõltumata sellest, kas nad saavad sealt palka või mitte," ütles Koppel.
Tänane töötuskindlustussüsteem võib ka statsionaaris või täiskoormusega õppijad hüvitisest ilma jätta hoolimata sellest, et ka nemad on töötuskindlustusmaksu maksnud ja riik kiidab elukestvat õpet.
Samuti suunab süsteem inimesi skeemitama, sest hüvitise saaja ei tohi vastu võtta ka pisemat tööd.
Õiguskantsler kutsub eeskuju võtma vanemahüvitise süsteemist, kus iga töö veel emapalka ei ohusta.
Ka jagamismajanduses töötavad inimesed võiks õiguskantsleri hinnangul saada võimaluse end sissetuleku kaotamise vastu kindlustada.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et 2002. aastal loodud süsteem vajaks muutmist.
"Need hüvitised ja toetused, mida saadakse, ei taga tegelikult majanduslikku toimetulekut tööotsimise perioodiks. Ligi 50 protsenti hüvitise ja toetuse saajatest elavad suhtelises vaesuses ja väga oluline ka absoluutses vaesuses," ütles Sikkut.
Ministri sõnul tuleks leida tasakaal majandusliku toimetuleku ja tööotsimise motivatsiooni vahel ning mõelda, kas erinevate töötegemise viiside puhul tuleks töötust defineerida kui töise sissetuleku kaotust.
Toimetaja: Merili Nael