USA lahkus ÜRO inimõiguste nõukogust
Ühendriigid on lahkunud ÜRO Inimõiguste nõukogust, teatas USA suursaadik maailmaorganisatsiooni juures Nikki Haley teisipäeval, nimetades nõukogu "poliitilise kallutatuse reoveereservuaariks".
"Me astume selle sammu, sest meie pühendumine ei luba meil jääda osaks silmakirjalikust ja enese huvides tegutsevast organisatsioonist, mis pilkab inimõigusi," sõnas Haley. Ta lisas, et see 47-liikmeline organ ei ole oma nime vääriline.
"Inimõiguste nõukogu on olnud liiga kaua inimõiguste rikkujate kaitsja ja poliitilise kallutatuse reoveereservuaar," lausus Ühendriikide diplomaat.
ÜRO peasekretär António Guterres avaldas USA otsuse üle kahetsust, öeldes, et oleks eelistanud Ühendriikide nõukogusse jäämist. "ÜRO inimõigusarhitektuur etendab väga tähtsat rolli inimõiguste edendamises ja kaitsmises üle maailma," sõnas ta.
USA suursaadik taunis Hiina, Kuuba, Venezuela ja Kongo Demokraatliku Vabariigi suguste riikide, keda pidevalt rikuvad inimõigusi, kuulumist nõukogusse, lisades, et seda iseloomustab "ka krooniline Iisraeli-vastane kallutatus".
Aasta tagasi ütles Haley, et Ühendriigid jäävad inimõiguste nõukogusse vaid nõukogu ulatusliku reformimise korral.
"USA andis inimõiguste nõukogule muudatuste tegemiseks ühe võimaluse teise järel," lausus ta nüüd, lisades, et nendele üleskutsetele ei reageeritud.
Kui inimõiguste nõukogu otsustab ennast reformida, on Ühendriikidel "hea meel sellega taasliituda", sõnas ta.
Teadaande ajal Haley kõrval seisnud USA välisminister Mike Pompeo ütles, et kahtlemata oli inimõigusnõukogul kunagi "üllas missioon". "Aga täna peame olema ausad. Inimõigusnõukogu on vilets inimõiguste kaitsja," lisas ta.
Mõlemad kinnitasid, et Ühendriigid jäävad ka edaspidi jõuliseks inimõiguste eestkõnelejaks, kuid paljude jaoks peegeldab otsus president Donald Trumpi üldist vaenulikkust ÜRO suhtes ja mitmepoolse diplomaatia vastu laiemalt.
ÜRO inimõigusjuht Zeid Ra´ad Al-Hussein kritiseeris esmaspäeval teravalt USA valitsuse immigratsioonipraktikat lahutada ebaseaduslikul piiriületusel tabatud immigrantide lapsed nende vanematest.
Ühendriigid on korduvalt kritiseerinud ÜRO Inimõiguste nõukogu väidetavat Iisraeli-vastast kallutatust. Iisrael on ainus riik, mille inimõigusolukord tuleb nõukogu igal istungil alalise ehk "seitsmenda päevakorrapunktina" arutusele.
Inimõiguste nõukogu 47 liiget valib ÜRO Peaassamblee ning igale maailma piirkonnale on eraldatud kindel arv kohti. Nõukogu liikme mandaat on kolm aastat ja üks riik saab osaleda organi töös kaks järjestikust ametiaega.
"Riigid on üksteisega kokku mänginud, et õõnestada praegust liikmete valimise meetodit ja nõukogu jätkuv ja hästi dokumenteeritud kallutatus Iisraeli vastu on ülekohtune," lausus Pompeo. "Nõukogu on alates oma loomisest võtnud vastu rohkem Iisraeli hukka mõistvaid resolutsioone kui ülejäänud maailma kohta kokku."
ÜRO Inimõiguste nõukogu loodi 2006. aastal ning USA toonane valitsus eesotsas president George W. Bushiga otsustas sellest eemale jääda. Ühendriigid liitusid nõukoguga 2009. aastal, kui presidendiks sai Barack Obama.