Kohtunike töökoormust hakkab leevendama viis asenduskohtunikku
Justiitsministeerium on valmis kirjutanud eelnõu, millega muudab kohtute seadust ja loob asenduskohtuniku institutsiooni.
Kehtiv kohtute seadus asenduskohtuniku instituuti ei tunne, mistõttu tuleb teenistusest eemal viibiva kohtuniku töö jaotada teiste sama kohtu kohtunike vahel.
Vajadus asenduskohtunike järele on eelkõige tingitud kohtunike töökoormuse suurenemisest seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega ja asjaolust, et kohtunikuametiõigus ei võimalda nimetada tähtajaliselt ametisse kohtunikku ajutiselt eemal viibivat kohtunikku asendama.
Kohtunike suurenenud töökoormus on praktikas raskenud korrakohast õigusemõistmist ning toonud kaasa kohtuasjade menetlusaja pikenemise.
Eelnõu seletuskiri ütleb, et asenduskohtunik on kohtunik, kes nimetatakse ametisse eluaegselt ning kellele kohaldatakse kohtute seaduses kohtuniku kohta sätestatut arvestades asenduskohtuniku kohta sätestatud erisustega.
Asenduskohtunik erineb teistest kohtunikest selle poolest, et teda võib igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse selle kohtu töökoormuse reguleerimiseks sõltumata asenduskohtuniku sellesisulisest nõusolekust.
Ametisse nimetatav asenduskohtunik peab vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele ning asenduskohtuniku määrab iga kord kohtu teenistusse riigikohtu üldkogu.
Vastavalt ministri määruse muudatustele on asenduskohtunikke viis. Üks asenduskohtunik spetsialiseerub eelduslikult haldusasjadele, kaks kriminaal- ja väärteoasjadele ning kaks tsiviilasjadele. Eeltoodud spetsialiseerumine on vajalik, tagamaks kõikides menetlusliikides kogenud asenduskohtuniku olemasolu.
Eelnõu kohaselt võib asenduskohtunik olla nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtu teenistuses ning asenduskohtunikule tasutakse ringkonnakohtunikuga võrdväärselt ametipalka ning 15 protsendi suurust lisatasu.
Toimetaja: Priit Luts