Mirjam Nutov | Tuleb mitte puhata, vaid lausa molutada ({{commentsTotal}})

Mirjam Nutov.
Mirjam Nutov. Autor/allikas: erakogu

Vikerraadio päevakommentaaris manitseb ajakirjanik Mirjam Nutov, et puhkusele minnes ei maksa end aktiivse puhkamisega ära katkestada ning rohkem võiks keskenduda mitte millegi tegemisele. Rööprähklejal vajab see esiti harjutamist, ent isikliku eeskuju varal tõdeb Nutov, et tulemused ei lase kaua oodata.

Aeg-ajalt tuleb ikka ette, et jutt veereb tahes-tahtmata sellele, kuidas vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem. Üks mu tuttav kohalik naine ei hakanud sõnu pikkadele kirjeldustele isegi raiskama. Ta ütles otse: "Kae`, vanasti iks mõistet elo ellä`, mõistet tüüd tetä, pido pittä ni henge haarda." Ümbertõlgituna teatas ta, et vanasti inimesed oskasid oma elu elada – osati tööd teha, pidu pidada aga ka puhata. Lihtsalt lahtiseletatult tähendab see seda, et kui minu vanavanaisa Rudolfil oli Hundi talus töö tegemise aeg, siis ta tegigi tööd. Segavaid kõrvalasju, nagu pidevalt piiksuv ja helendav nutiekraan ei olnud. Kui tuli peo pidamise aeg, siis peetigi pidu – ühes kohas ja mõnuga. Rudolf mängis pilli ja nautis pidu nagu seda ikka on läbi aegade nauditud. Selline asi, kus ühe õhtu jooksul prooviti jõuda kolmele erinevale peole, ei tulnud kõne allagi. Noo ja kui oli puhkamise aeg, viskas Rudolf lesole ehk soemüürile pikali ja magas peatäie magusat und või viibis niisamuti oma mõtetega rahus ja vaikuses.

Nüüd on muidugi kõik teistmoodi. Elu on tänu tehnoloogia arengule palju kiirem ning ühes sellega ka kõik see, mida teeme, mitu korda sisutihedam. Neilpäevil on üsna tavaline teha ühe päevaga ära mitme päeva töö, jõuda ühe õhtu jooksul mitmele erinevale peole. Isegi puhkamine käib rööpräheldes. Puhkamine ongi hetkel kõige kuumem teema. Olgugi, et kuum aeg oli mais ära. Plaanid on aga ammu tehtud. Seega, kas kuumaga või kuumata, astuvad paljud meist, hing täis rõõmu, kauaoodatud jõudeajale vastu. Igal keerlemas peas magusad mõtted, mida kõike loetud puhkusenädalatega korda saata. Aega on ju vähe, aga teha oleks vaja palju. Mitte vaid põhjalikult koristada ja korrastada, remontida ja sättida, rohida ja niita. Vaja oleks ka sõpru näha, festivalidel ja looduses käia, reisida, kulgeda ja kogeda. Elada, kuniks elu. Kummastaval kombel ei aita see kõik aga puhkamisele või vähemalt tundele, et ma olen nüüd puhanud, üldsegi kaasa. Vastupidi. On üsna hirmutav lugeda, et puhkuselt saadud uut jõudu jagub tagasi tööle naastes vaid mõneks päevaks. Hullem on asi aga siis, kui pärast puhkust on vaja puhkusest puhata. Tõhus ma näen-kuulen-kogen-hästi-palju-ühe-korraga-puhkus on justkui pühaks saanud tava, millest on üsna keeruline kuidagi teisiti mõelda. Väsinud keha ja vaim sunnitakse tegudele, andmata endale seejuures aru, miks õnnelikkuse tunne, mis peaks puhkusega kaasnema, end nii kaua oodata laseb. Teate ju küll – seesama tunne, kus lõpuks ometi on aega, et lebada voodis ja lugeda raamatut, olla kallimaga kahekesi koos ning tunda rõõmu lastega pannkookide küpsetamisest. Kõigist sadadest pisiasjadest, millest elu tegelikult koosnebki. On üsna vastuoluline, kuidas me sellest kõigest tööd tehes unistame. Kui puhkus aga ükskord käes, algab üks hirmus ringitraavimine. Lõputud festivalid, sulnid suveõhtuolemised, kontserdid ja vabaõhuteatrid. Kõikjale on tarvidus minna ja kõigest osa saada. Olgugi, et pärast on väsimus veelgi suurem. Mõistsin alles hiljuti, et tegelikult saab puhata ja oma lähedastega päriselt koos olla ikka vaid rahus ja vaikuses, kus jääb aega jutlemiseks ja kuulamiseks, vaikimiseks ja lihtsalt olemiseks.

Fred Jüssi rääkis juba ammu oma Ööülikooli loengutes, kui oluline on mitte midagi tegemine. Lihtsalt lebada murul, vaadata pilvi ja teha mitte midagi. Nii kohe tunde järjest. Ta nimetab seda viljakaks mitte midagi tegemiseks ehk teisisõnu molutamiseks.

Molutamist soovitab ka Andrus Kivirähk, kes kirjutas ühes arvamusloos, et tema arvates on molutamine niisama hädavajalik nagu õhk, sest tihedalt täis topitud maailmas võivat ära lämbuda. Ta ütleb, et molutamine on enese laadimise aeg. Seda sama lähenemist toetab ka mindefullness ehk kohaloleku praktiseerimise koolkonna liikumine. Viimane levib meil lausa kulutulena. Pole ka ime, arvestades et pooled meie töövõimetused on välja kirjutatud justnimelt peahaiguste pärast. Need aga tükivad ligi just siis, kui elu on liiga intensiivne. Hiljuti sai Vikerraadios avapaugu teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel üheksakümneselt möllu teha". Seal jagatakse ohtralt näpunäiteid, kuidas ohjata aja kiirenemist ning muutunud elutempos mitte läbipõleda. Sealtki jäi kõlama mõte, et kui on puhkuse aeg, siis tegelikult peaks tähendama see enda järel ukse sulgemist ning täielikku väljalülitamist.

Lõpuks polegi vahet, mis kedagi kõnetab – kas Jüssi pajatused, Kiviräha humoorikalt terav ja tabav mõttekäik, mediteerimisele ning hingamisele keskenduv kohaoleku õpetus, teadlaste soovitused või kõik see kokku. Mina valisin justnimelt viimase variandi ning pean enesehävitusliku töönarkomaanina tõdema, et mul läheb juba päris hästi. Üks päev suutsin juba lausa pool päeva järjest voodis vedeleda, raamatut lugeda ning lapsega populaarset UNO kaardimängu mängida. Olin lihtsalt niisama, ei läinud kuhugi ega teinud midagi. Selliseid päevi on veelgi olnud ja tuleb öelda, et nende positiivne mõju on hämmastav. Mõistagi on ka veel palju õppida. Näiteks seda, kuidas öelda veelgi selgemini "jah" aeglasemale ja rahulikumale elule. Vanavanaisa Rudolf teaks ilmselt siingi tarka nõu ja tarvilist eeskuju anda. Kuid nagu ütles Fridjof Nansen oma 1926. aastal peetud St. Andrews`i ülikooli rektoraadikõnes "Seiklusvaim": "Kuipalju kergem oleks elu, kui õpiksime teistelt! Ent asi on nõnda, et me tõelist elutarkust peame haarama oma silmadega." Mis siis muud kui mõnusat õppimist. Alustada võib kasvõi kohe. Piisab vaid murule pikali heita ja ainiti taevast jääda vahtima.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: