Külli Taro | Miks peaks rahvas riiki usaldama? ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: ERR

Imetlen Eesti inimese head südant. Rahva panus heategevusse näib just viimasel ajal erakordselt suur. Eriti jääb silma vähiravifondi edu. Tundub, et pea iga nädal saab mõni tõsiselt abivajaja uut lootust. Paljud neist paraku ajutiselt. Annetustena kogutud summad on muljetavaldavad. Järelikult need kurvad lood kõnetavad.

Valmisolek hättasattunuid vabatahtlikult aidata viitab nii inimeste suurele empaatiavõimele kui ka üldisele ühiskonna arengutaseme tõusule. Ent lisaks süvendavad need traagilised lood hirmu. Hirmu, et hätta sattudes, pole abi riigilt loota. Tervishoiusüsteem ja solidaarne tervisekindlustus ei aita. Olles raske töö ja sotsiaalmaksuna ühisesse eelarvesse panustanud, jääb suure mure korral inimene ikka üksi. Haigekassa juhid püüavad küll selgitada, miks peab selliseid raskeid valikuid tegema. Aga ma pole kindel, et need selgitused usaldamatust leevendavad.

Usaldus on avalikus halduses keskne teema. Riik püsib kindlustundel, et ühiselt kokku lepitud ülesannetega saadakse hakkama. Üks olulisim riigi ülesanne on aidata neid, kes objektiivsetel põhjustel või erakorralises olukorras ennast ise aidata ei saa. Ajalehelood raskelt haigetest, kes ravi ei saa; vanemliku hoolitsuseta lastest, kellele uue kodu leidmine võtab lubamatult kaua aega; või kasvõi naeruväärsetest sekeldustest tasuta ühistranspordisüsteemi sisse viimisega õõnestavad rängalt usaldust riigi vastu.

Avaliku halduse uurijad räägivad usalduskriisist, eriti Euroopas. Valitsused ise on sellele muidugi kaasa aidanud. Rändekriis, terrorism, sotsiaalsüsteemide kokku kukkumine jms süvendavad hirmu tuleviku ees.

Pärast aastakümneid administratiivseid reforme murtakse pead, kuidas tugevdada demokraatliku riigikorralduse alustalasid, mis just rahva usaldusel suuresti püsivad. Usalduse taastamist peetakse tänaste valitsuste kõige olulisemaks väljakutseks. Ilma usalduseta pole ei valitsusel ega ka laiemalt riigi institutsioonidel legitiimsust. Ükskõik kui hästi ka administratiivselt riiki üles ei ehitaks, pole ilma legitiimsuseta võimalik riigil oma ülesandeid hästi täita.

Usaldus on väga lai ja keeruline kontseptsioon, mille põhjalikuks lahti seletamiseks siin ruumi pole. Toon vaid ühe konkreetse näite, mida avaliku halduse uuringutes tähendab usaldusele keskendumine. Traditsiooniliselt kasutatakse riigisektori toimimise hindamiseks avalike teenustega rahulolu küsitlusi. Ka Eestis on rahvalt regulaarselt küsitud näiteks rahulolu tervishoiuteenustega. Avalike teenustega rahulolu asemel on hakatud aga uurima laiemalt usaldust riigi tegevusse. Rahuloluuuringud eeldavad üldiselt, et küsitletav on ise kokku puutunud selle konkreetse teenusega, mille kohta hinnangut küsitakse. Usaldusuuringud püüavad analüüsida aga laiemat kindlustunnet, kas inimene usub, et jäädes hätta, ükskõik, kas tulenevalt haigusest, vanadusest või muul põhjusel, saab riigilt abi.

OECD viis 2017. aastal mitmes riigis läbi ulatusliku eksperimendi Trustlab, püüdes välja selgitada põhjused, mis usaldust valitsuste vastu kas suurendavad või vähendavad. Esimene põhjalikum analüüs avaldati just hiljuti juunikuu lõpus. Sellest selgus, et pooltel juhtudel ei suudeta selgeid põhjuslikke seoseid välja tuua. Aga ülejäänud poolt seletab suures osas ja väga lihtsustatult kokku võttes see, kas riigi institutsioonide tegevust tajutakse tulemusliku ja ausana. Ehk lihtsalt öeldes tekib usaldus siis, kui riigisektoris tehakse tööd hästi ja läbipaistvalt. See leid pole just suur üllatus. Ent ometi ei saa kahjuks tõdeda, et mõlemat kriteeriumit alati täidetakse.

Mõned inimeste haigused ongi paraku ravimatud. Ka juurde saadud aeg on suur võit. Aga riigi ülesannete hulka kuulub rida selliseidki muresid, mida saab parandada. Ja muu hulgas tuleb rahvale anda kindlustunnet, et abivajajaid hätta ei jäeta. Või rääkida ausalt, mida on võimalik teha ja mida mitte.

Läheneva valimiskampaania keerises soovitan küsida, kuidas riigikogusse kandideerijad usaldust riigi vastu suurendada kavatsevad. Sest usaldust lõhkuda on lihtne, aga see ei ole riigimehelik.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: