Kolmandik tänavu esimesel poolaastal uppunutest oli purjus ({{commentsTotal}})

Tuuletu Pirita rand
Tuuletu Pirita rand Autor/allikas: Riina Ramst

Uppunute arv vähenes tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama perioodiga nelja võrra, kolmandik tänavu esimesel poolastal uppunutest oli alkoholijoobes.

Kui 2017. aasta esimesel poolaastal uppus veeõnnetustes 20 inimest, siis sel aastal nelja võrra vähem ehk 16 inimest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul on näiteks jäärajal uppunute arv olnud aktuaalne eelmise ja ka sel aastal.

"Kui ametlikud sellised jääteed ja jäärajad avatakse, siis need on ka turvalised ja kontrollitud, aga kui minnakse omaalgatuslikult kuskile sõitma, näiteks see kurb sündmus Munalaiul, siis loomulikult on tagajärjed traagilised," nentis ta.

Kaheksa inimest uppusid vette kukkumise tõttu. Neli inimest uppus jäärajal sõites, kolm kalastades ja üks suplemisel. Uppunutest oli joobes kuus inimest.

"Me peame hakkama sellele rohkem rõhku panema, et oma purjus sõpra vette ei lase ja siis samamoodi libastumine ja kukkumine kodu juures olevatesse veekogudesse, neid jälgima, et ka sinna [kodujuures olevatesse veekogudesse] ei oleks võimalik lihtsasti libastuda ja kukkuda," ütles Virkala.

G4S valvab sel suvel 21 supelrannas ja töös on üle 100 vetelpäästja.
Turvafirma kommunikatsioonijuhi Reimo Raja sõnul on inimeste käitumine rannas aastatega paremaks läinud, kuid siiski on probleem klaastaaraga, mille killud võivad teisi inimesi vigastada. Lisaks soovitab Raja hoida silma peal väikelastel, kes tihti ei saa aru, kui nad sügavasse vette satuvad.

"Kindlasti on ülioluline lapsi mitte hetkekski tähelepanuta jätta. Kui me vaatame uppumisohtu sattunuid, siis enamikel juhtudel kipuvad need olema ikkagi väikesed lapsed. Laps omaette sulistab vees ning vetelpäästja peab talle appi minema, sest laps on sattunud ootamatult sügavasse vette. Kui hakatakse tema vanemaid otsima, siis tuleb välja, et lapsevanem päevitab rahulikult kuskil poolsada meetrit eemal ja ei tea sellest üldse midagi, mis ta laps seal vees parasjagu teeb," nentis ta.

Mikko Virkala sõnul on väikelaste puhul probleemiks ka täispuhutavad ujumisvahendid, mis võivad tunduda ohutud, kuid tegelikult pole.

"Need võivad lapse rannast eemale kanda. Ootamatult õhust tühjaks minna ja kui lapsed sügavasse vette lähevad oma mänguasju ära tooma, siis ujumisrõngas võib tegelikult ujumisoskusest vale arusaama tekitada ja laps võib tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jääda," nentis ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: