Puitmajade taastamisega ei maksa venitada ({{commentsTotal}})

Luitunud voodriga vanu puitmaju on igas linnas ning nende kordategemine on kallis ja keeruline töö. Eksperdid soovitavad töö võimalikult kiiresti ette võtta, sest mida aeg edasi, seda suuremad on kahjustused ja seda rohkem kulub raha.

Pärnus võttis kaheksa korteriga elamu rahvas selle suure töö lõpuks ette. Suur, pisut üle 100 aasta vana maja Tallinna maantee ja Ilvese tänava nurgal vajas remonti ammu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viimati kõpitseti seda nõukogude ajal, sest tegemist oli majavalitsuse majaga. Nüüd leidsid majaelanikud, et remonti pole enam kuhugi lükata, aga kui kortereid on kaheksa, nõuab see tõsist arupidamist ja korraldamist, sest juba pangalaenu võtmine pole lihtne otsus.

Remondi eestvedaja Evelyn Eichhorst ütles, et remondiks hakati valmistuma juba kolm aastat tagasi.

"Kõigepealt omavaheline läbirääkimine, kõik see paberitöö, mis tuleb ette valmistada. See on pika töö vili, kuhu me praegu oleme jõudnud. Meil oli kaks valikut - kas me kogume aastaid, et saada see raha kokku, aga siis meil poleks enam maja," nentis ta.

Kui remonditöödele juba hoog sisse sai lükatud, siis otsustati ka teisi huvilisi kohale kutsuda, sest selliseid maju on igas linnas. Puitmajade ekspert Kalle Pilt soovitas töödega mitte viivitada.

"Puiduga on selline asi, et kui ta juba lagunema on hakanud, kui sinna mingisugune kahjustus on tulnud, ükskõik kas seen- või putukakahjustus - kui on juba tulnud, siis see areneb väga kiiresti edasi. Siin võib tõesti isegi kuudega olukord muutuda. Ja veel on hästi oluline see, et alati, kui te korda hakkate tegema, siis tuleb konsulteerida spetsialistidega. Kõige rohkem just seenkahjustuse probleeme on tekkinud siis, kui on korda tehtud oma tarkusega, võib-olla minimaalsete vahenditega. Siis on hästi tihti probleem läinud suuremaks, mitte väiksemaks," ütles Pilt.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: