Autojuhi terviserikke või enesetapu põhjustatud avariide arv on kasvanud
Liiklusõnnetuset arv, mis on põhjustatud terviserikkest või kus inimene sooritab autoroolis enesetapu, on kasvanud. Nii politsei kui ka maanteeamet kinnitavad, et neile on teada juhtumid, kus rasket haigust põdevad, eelkõige häiritud tähelepanuvõimega inimesed on autoroolis, sest nende kümne aasta pikkune tervisetõend on kehtiv. Perearstid möönavad, et info terviseseisundi halvenemisest ei jõua alati nendeni, kuid kinnitavad siiski koos terviseametiga, et süsteem tervikuna töötab hästi.
Juuli alguses tegi liikluses enesetapu kaks inimest, igal aastal võtab autoroolis endalt elu vähemalt viis-kuus inimest. Halvemal juhul sõidetakse vigaseks või viiakse endaga hauda kaasa ka mõni kaasliikleja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sellesse jadasse lisanduvad veel liiklusõnnetused, kus avarii põhjuseks on autojuhti roolis tabanud terviserike. Neljal juhul möödunud aastal sai see ka dokumenteeritud. Pahatihti jääb aga vaid kahtlus.
"Meil kindlasti on olnud juhtumeid, kus me oleme kahelnud selle isiku tervislikus seisundis, kes seda sõidukit juhib. Ja kindlasti peaks seda paremini reguleerima, seda vastutusala. Kindlasti peaks perearstil ja eriarstil olema parem infovahetus, kui seal näiteks juhikandidaadil diagnoositakse mõni haigus, millega ta ei tohiks sõidukit juhtida või isikule väljastatakse sellised ravimid," rääkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
Tervisetõendite probleem on olnud ka liikluskomisjoni laual: kas kümne aasta pikkune kehtivusaeg on ikka mõistlik, kas perearstilt saab tervisetõendi liiga lihtsalt ning miks on roolis inimesed, kelle haigusseisund või diagnoos seda tegelikult ei lubaks?
"Inimese tervisetõend jääb kehtima ja tal on õigus sõidukit juhtida. Seal tekivad need probleemid ja sellega tuleb tegeleda ning see süsteem peab hakkama paremini tööle," kommenteeris maanteeameti liiklusekspert Villu Vane.
"Ma arvan, et autojuhi tervisetõendi süsteem on üks paremini töötav süsteem üldse praegu tõendite maailmas. Aga probleem on võib-olla siis, kui näiteks inimesel tekib mingi haigus sellel ajal, kui ta on juba tõendi saanud ja see info ei pruugi alati perearstini jõuda. Näiteks kui inimene on sattunud haiglasse või EMO-sse, siis info saadetakse küll digilukku, aga meie tarkvara ei otsi seda digiloost pidevalt ja ei kuva meile, et näiteks inimene on käinud EMO-s või on olnud haiglas või midagi sellist. Seda süsteemi püütakse muuta, aga tervisetõendi puhul on ikkagi väga suur vastutus inimesel endal," rääkis Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karme Joller.
Probleemi ei näe ka terviseamet.
"Tegelikult tervisetõendite arendamisse on väga palju panustanud nii perearstid kui ka sotsiaalministeerium. Tervisetõend on elektroonne, ta on eeltäidetud tervisedeklaratsioon, /.../ kuhu tuleb kõik see info, mis inimesega on juhtunud viimasel ajal - kõik ravimid, diagnoosikoodid. Perearst saab sellise deklaratsiooni, ta vaatab selle üle, tehakse vajalikud uuringud. Tegelikult süsteem ise toimib ja peaks toimima hästi," ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.
Maanteeameti andmetel tühistavad perearstid aastas umbes sada tervisetõendit.
Toimetaja: Merili Nael