Kaitseliit soovib kaasata põhikoole isamaahariduse edendamisse
Kaitseliit loodab, et põhikoolid tulevad kaasa nende isamaalise hariduse programmiga. Kõige enam soovitakse koolidelt abi vabatahtlike noortejuhtide leidmisel.
Nädal tagasi toimunud noortelaager Spekter oli osa Kaitseliidu isamaalise hariduse programmist. Laagris osales üle tuhande noore, kellest pooltele oli see esimene kokkupuude Kaitseliidu noorteorganisatsioonidega. See tähendab, et laagris osalemiseks ei pidanud laps olema noorkotkas või kodutütar, küll aga loodetakse, et koju minnes lapse huvi püsib. Huvist üksi paraku ei piisa, rääkis noorkotkaste Tartu maleva pealik Mairo Orav.
"Ma näen seda, et meil on nagu noorte hulgas tohutu suur huvi sellega tegeleda ja tuleb sügis ja mu telefon ummistatakse, mu postkast ummistatakse soovidega "ma tahaks tulla, ma tahaks tulla ", aga minu jaoks ongi kõige suurem murekoht see, et mul ei ole neid täiskasvanud inimesi sinna panna neid juhtima," ütles Orav ERR-ile.
Probleemi lahendamiseks pöördusid Kaitseliit, haridus- ja teadusministeerium ning kaitseministeerium põhikoolide poole. Koolidelt palutakse leida vabatahtlikke noortejuhte ning luua nende abil noorkotkaste ja kodutütarde rühmi.
Põhikoolide kaasamine Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevusse oleks eelsamm gümnaasiumides pakutavale riigikaitseõpetusele, mis aga ei tähenda, et riik üritaks lastest sõdureid treenida.
"Kui tõesti võis öelda, et kümme aastat tagasi me õpetasime, kuidas seal, ma ei tea, relv käes hüpata ja joosta, et siis pigem praegusel juhul ma usun, et meil see põhisuunitlus, mis on nüüd järguõppepõhine, üritame seda üle Eesti samamoodi õpetada. Et ta on pigem selline valmisolek ja isamaaarmastus ja isamaaoskused ja üldse selline pereväärtus, et ta ei ole üldse enam selline militaar pool," selgitas Orav.
Kaitseliidu pikem eesmärk on, et vähemalt kolmveerandis Eesti põhikoolidest tegutseks 2021. aastaks noorkotkaste või kodutütarde rühm.