Peeter Helme | Keele areng ({{commentsTotal}})

Möödunud laupäeval kuulutati Eesti ulmesõprade iga-aastasel kokkutulekul Estconil välja Eesti Ulmeühingu, Haapsalu Õudusfilmide Festivali ja Eesti Keele Instituudi sõnavõistluse tulemused. Võistlusel otsiti eestikeelseid vasteid ulmekirjanduse ja õudusfilmidega seotud ingliskeelsetele mõistetele. Neid ka leiti. Kokku laekus kuuele mõistele 207 kandidaati. Saatjaid oli 72. Võitjasõnadeks kuulutati "uitulme" ja "rapper".

Esimene tähistab inglise keelest tuntud mõistet slipstream, mis märgib sedalaadi kirjutust või filmi, mis küll kasutab ulme elemente, kuid teeb seda kas mingil kõrvalisel eesmärgil, ebateadlikult või lihtsalt liiga pisteliselt, et liigituda päris ulme alla. Muide, see ingliskeelne sõna ise märgib tuule- või tolmukeerist, mis jääb näiteks liikuva auto sappa.

"Rapper" on aga mõeldud maakeelseks vasteks filmiliigile nimega slasher. Selles tegeletakse vastavalt rappimisega. Lastele ei soovita. Toon ise võistlustulemuste seast veel meelega välja mõiste "võluvik", mis on mõeldud asendama inglise keeles fantasy nime kandvat kirjandusžanri. Teate küll – päkapikud, lohed ja võlurid. Selle sõna puhul meeldib mulle kohe tekkiv haage sõnaga "põnevik", mis on igati tunnustatud kodumaine sõna ning see paralleel on ka miski, mis aitab ka mõistet varem kuulmata aduda, et "võluvik" tähistab midagi kirjanduslikku. Olgu veel öeldud, et "võluvik" on juba teine katse asendada kohmakat fantasy't – varem on välja pakutud sõna "imeulme", kuid ulmerahvas ise kipub arvama, et see sõna imeb.

Kindlasti ei ime aga sedalaadi võistluste korraldamine ise. Ja tänapäeval, mil meile sageli – ja seejuures ekslikult – tundub, et oleme kõik osa ingliskeelsest globaalkultuurist, kus kõik on niigi arusaadav, on sedalaadi võistlused üha olulisemad. Jah, muidugi ei saa keelt läbinisti kunstlikult arendada. Küll aga on keel korraga meie kõigi igapäevane tööriist ja kollektiivne kunstiteos. Ta on loomulik sedavõrd, kuivõrd me teda arendame. See kõlab paradoksaalselt ja nii ongi. Nimelt vormub keel alati vastavalt selle kasutajate vajadustele. Kuid see ei tähenda, nagu peaksid kasutajad olema eba- või alateadlikud. Pigem vastupidi: mida teadlikumalt me keelt kasutame, seda loomulikumaks, eesti keele õigekeelega kohasemaks on meil võimalik seda vormida.

Säärased sõnavõistlused aitavadki meil saada teadlikumaks omaenese keelest. Jah, mõne meelest võib sääraste õudus- ja ulmesõnade otsimine puudutada vaid ühte kitsast eluvaldkonda, kuid see ei tähenda, nagu poleks tegu siiski olulise ettevõtmisega. Praeguses olukorras, kus eesti keel on sattunud surve alla mitte justkui harjumuspäraselt poliitilistel põhjustel, vaid seetõttu, et maailm on avatud ja et väga suur osa uutest elunähtustest, suundumustest ja ideedest tuleb meie keeleruumi võõrkeelte – valdavalt inglise keele – vahendusel, on oluline hoolitseda omakeelsuse eest igas eluvaldkonnas.

Nõnda polegi kõige olulisem, kas need pakutud sõnad – "rapper", "uitulme", "võluvik" – või ülejäänud kolm – "rümbarebu", "närupära" või "rupskiooper" – ka püsima jäävad. Tähtis on hoopis see, et leidub inimesi, kes mõtlevad meie keele võimaluste ja arengu peale. Nagu äsjane võistlus näitas, pole neid võimalusi sugugi vähem kui mõnes teises keeles. Kohati isegi vastupidi – eesti keel pakub lähenemisnurki, mis mõnes suurkeeles sootuks puuduvad. Parim näide on Henn-Kaarel Hellati 1970. aastal 18. septembril ajalehes Sirp ja Vasar välja käidud sõna "ulme", mis tähistab nii teadus- kui õudusulmet kui ka sedasama võluvikku. Ma ei tea ühtegi teist keelt, kus leiduks säärane üldmõiste.

Ahjaa, ja kes tahab sõnavõistluse tulemuste kohta rohkem lugeda ning teada saada, mida tähendavad "rümbarebu", "närupära" ja "rupskiooper", siis vastav info on olemas Eesti Ulmeühingu kodulehel www.ulme.ee.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: