Pärnu rannas ja Valgerannas on veepiirile kogunenud tohutu hulk lepatriinusid ({{commentsTotal}})

Nii Valgerannas kui ka Pärnu rannas on sel suvel väga palju lepatriinusid. Osa inimesi kurdab, et lepatriinud on kurjad ja hammustavad, aga see ei vasta asjatundjate sõnul tõele. Küll aga pritsivad nad inimese nahale kollakat vedelikku, mis pole kaugeltki meeldiv.

Sotsiaalmeedias lööb laineid Pärnu mehe Andrus Siimu pühapäeval Valgerannas filmitud video, kus randa vee ja liiva piirile on kogunenud tohutu hulk lepatriinusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pühapäeval kella 14.30 ajal päeval postitatud videot on vaadanud juba üle 100 000 inimese ja Siim ise tunnistab ka, et vaatepilt oli erakordne.

"Nägime mingit punast riba ranna ääres. Arvasime, et mingisugune adru või midagi on uhutud kaldale. Aga lähemal vaatamisel olid kõik lepatriinud uhutud kaldale. /.../ Mõned kommentaarid olid hiljem vaadates, et nad on janu pärast seal, aga samas on seal 300 meetrit eemal Audru jõgi, mis on mageveekogu. Ei oska öelda, miks see võis nii olla," arutles Siim.

24 tundi hiiljem oli selles paigas, kus Andrus Siim oma video tegi, näha tuhandeid surnud lepatriinusid, elus olid vaid üksikud.

Zooloog Aleksei Turovski ütles, et eelmisel aastal oli palju lepatriinusid Soomes, nüüd siis meil. Ja nii võib neil tõepoolest toidupuudus kätte tulla.

"Varsti hakkavad nad muret tundma, et kõht on pooltühi. Tõuseks lendu ja loomulikult siis, kui puhub tuul, sest iseseisvalt lennata kuigivõrd kaugele nad lihtsalt ei suuda. Tuule abil nad võivad minna kilomeetrite ja kümnete ja võib-olla sadade kilomeetrite kaugusele. Lepatriinud massiliselt tõusevad õhku, lendavad üles, leiavad tuule ja lasevad ennast kanda," kirjeldas Turovski.

Tema sõnul on lepatriinude peamine kaitsevahend verelümf.

"Lepatriinu kollane veri on piisavalt mürgine selleks, et tekitada ebameeldivaid nähtusi. Ei ole vaja seda sisse võtta. Nii et peske käsi," ütles Turovski.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: