Kodulaenude keskmine intressimäär jõudis nelja aasta kõrgeimale tasemele
Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on aasta algusest alates veidi tõusnud ning jõudnud viimase nelja aasta kõrgeima tasemeni, selgus Eesti Panga juunikuisest pangandusstatistikast.
Keskpanga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär aasta algusest alates pisut tõusnud ja jõudis juunis 2,5 protsendini.
"See on küll viimase nelja aasta kõrgeim tase, aga pikemas vaates võib seda pidada endiselt madalaks. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad, ja võib seetõttu olla küllaltki muutlik. Juunis langes see kahe protsendini," lausus ta.
SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen põhjendas kodulaenuintresside kerkimist sellega, et kinnisvara hinnad on tõusnud, turg on aktiivne ning see on kaasa toonud elamuasemelaenudega seotud võimalike riskide suurenemise.
"Tõenäoliselt kajastab keskmise intressimäära tõus selles segmendis suurenenud riske," lausus ta.
LHV jaepanganduse finantseerimisosakonna juhataja Marko Kiisa ütles intressitõusu kohta, et panga hinnangul on tegemist tavapärase volatiilsusega. "Pikemas vaates võib tänaseid pika tähtajaga eluasemelaenu intressitasemeid endiselt madalaks pidada," lausus ta.
Suur nõudlus on autoliisingu järele
Eluasemelaenude kasvutempo püsis juunis Eesti Panga teatel varasemate kuudega võrreldes sama. Uusi eluasemelaene võeti 117 miljoni euro väärtuses ehk 12 protsenti suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasv tuleneb nii kallinenud kinnisvarast ja keskmise laenusumma kasvust kui ka suuremast tehinguarvust. Viimasel poolaastal on eluasemelaenude portfelli aastakasv püsinud seitsme protsendi läheduses.
Majapidamised laenasid juuniski väga aktiivselt ning eriti suur püsis nõudlus autoliisingute järele. Uusi autoliisingulepinguid sõlmiti juunis 30 protsenti suuremas summas kui aasta tagasi ja autoliisingute portfelli aastakasv ulatus 20 protsendini. Ka muud tarbimislaenud kasvasid endiselt kiiresti, aastas ligi üheksa protsenti.
"Tarbimislaenude hoogne kasv peegeldab nii praegust soodsat majanduskeskkonda kui ka suurenenud pakkumist. Tarbimislaenude ja liisingu osatähtsus kogu majapidamiste laenu- ja liisinguportfellis on ligikaudu 20 protsenti," märkis Raudsaar.
Ettevõtete laenukasv on vähese investeerimisaktiivsuse tõttu olnud tagasihoidlikum kui majapidamiste oma. Siiski suurenes teises kvartalis ka ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest. Sealjuures kasvas aastataguse ajaga võrreldes uute laenude maht kõigil suurematel tegevusaladel ja ka laenuportfelli kasv on olnud suhteliselt ühtlane.
Aktiivse laenutegevuse kõrval kasvasid tempokalt ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete hoiused. Hoiuste maht pankades suurenes aasta võrdluses ligi 12 protsenti ehk 13,8 miljardi euroni.
Pangandussektori puhaskasum 2018. aasta teises kvartalis pisut vähenes. Kvartali puhaskasumiks kujunes kokku 82,5 miljonit eurot, mida on kolm protsenti vähem kui aasta tagasi. Samal ajal oli puhas intressitulu ligi kolm protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis – peamiselt väiksemate intressikulude mõjul. Kasvasid ka teenustasutulud, aga samuti palga- ja halduskulud.
Ühekordsete asjaoludena toetasid kasumit varasemate allahindluste tagasipööramine ja dividendid tütarettevõtetelt. Aasta alguses kehtima hakanud uue tulumaksukorra tulemusena arvestasid pangad teises kvartalis tulumaksukuluks ligikaudu 8 miljonit eurot.
Toimetaja: Karin Koppel