Suurema hulga ametlike randade avamist takistavad vee kvaliteet ja valve puudumine ({{commentsTotal}})

Sel aastal on terviseameti andmetel avatud 51 ametlikku supelranda. Rohkemate randade avamist takistavad vee kvaliteet, valve puudumine rannas ja ka rannaliste nappus.

Terviseametist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et ametlike supelrandade arvul on lihtne põhjus: vesi või supluskoht pole lihtsalt piisavalt puhas, seal pole küllalt riietuskabiine, tualettruume ja prügikaste. Ametlike randade avamist takistab ka omavalitsuste napp eelarve ning seegi, et väiksemate veekogude ääres pole selleks piisavalt suplejaid.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi märkis, et Eestis on sadu kohti, kus inimesed käivad kuumade ilmadega ujumas ja sealt tulevad tihti ka probleemid.

"Sellel aastal juba on hukkunud vees 24 inimest, ainuüksi juulikuu on toonud meile kaheksa vees uppunut. Enamik uppunutest tulevadki justnimelt sellistest mitteametlikest ujumiskohtadest," selgitas Suurkivi.

Isegi kui ilm on soe ja tekib soov jahutada ennast merevees tuleks olla tähelepanelik ning eelistada ujumiskohti, kus on rannavalve.

"Randades liikudes kutsun kõiki inimesi üles olema enda kaaslaste suhtes äärmiselt tähelepanelikud. Eriti tuleb silmi peal hoida lastel, eriti tuleb silmi hoida peal vanematel inimestel," ütles Suurkivi.

Ta rõhutas, et ujuma ei tohi minna purjus peaga ning et valveta rannas olles tuleks jälgida inimesi enda läheduses, sest, nagu ütleb Suurkivi, upub inimene vaikselt ja mitte karjudes nagu ollakse harjunud nägema filmides.

"Kui te märkate uppujat, siis proovige talle enda jõukohasel viisil anda abi ja kutsuge kindlasti kaaslasi appi, helistage numbrile 112. Kui on rannavalveteenus, siis pöörake nende tähelepanu juhtunule. Ja kui te olete ise sattunud sellisesse olukorda, kus te upute, siis proovige nii palju kui võimalik kutsuda abi, et teiega ei juhtuks sellist vaikse uppumise sündroomi," selgitas Suurkivi.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: