Põhi- ja tugimaanteedel sõidab üha rohkem autosid
Eesti põhimaanteedel on tänavu esimesel poolaastal keskmine liiklussagedus ööpäevas kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,13 protsenti ehk 5989 sõidukilt 6236 sõidukini, kuid arvestatud on ainult püsiloenduspunktidest saadud andmeid.
Tugimaanteedel on keskmine liiklussagedus ööpäevas kasvanud 3,22 protsenti 3468 sõidukilt 3579 sõidukini ja kõrvalmaanteedel 1,08 protsenti 14 115 sõidukilt 14 268 sõidukini, selgub maanteeameti esimese poolaasta vahearuandest.
"Siinkohal tuleb arvestada, et kõrvalmaanteedel on ainult kolm püsiloenduspunkti, mis asuvad kõik Tallinna lähiümbruses väga suure liiklussagedusega teedel ning kajastavad ainult väga väikest osa kõrvalmaanteede liiklussagedusest," ütles maanteeameti pressiesindaja Kai Simson ERR-ile.
Põhimaanteedest on liiklussagedus enim kasvanud Riia-Pihkva maanteel, Tallinna ringteel ja Iklas Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel.
Riia-Pihkva maanteel liikus tänavu esimesel poolaastal ööpäevas 821 sõidukit, mullu samal perioodil 621 ehk kasv on 32,2 protsenti, Tallinna ringteel 14 411 sõidukit, mullu samal ajal 12 498 ehk kasv on 15,3 protsenti ning Iklas Tallinna-Pärnu–Ikla maanteel 4255 sõidukit, mullu samal perioodil 3649 sõidukit ehk kasv on 5,6 protsenti.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pole liiklussagedus vähenenud ühelgi põhimaanteel, mille püsiloenduspunktide andmeid analüüsiks kasutati.
Tugimaanteedest on liiklussagedus enim kasvanud Võru-Mõniste-Valga maanteel, kus ööpäevas liikus esimesel poolaastal 781 sõidukit, mullu samal perioodil 648 ehk kasv on 20,5 protsenti ning Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel 4468 ja mullu samal ajal 4080 sõidukit ehk kasv oli 9,5 protsenti.
Tugimaanteedest vähenes liiklussagedus ööpäevas eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes ühe protsendi võrra Jõgeva–Põltsamaa maanteel 1473 sõidukilt 1459 sõidukini.
Maanteeamet on käesolevaks aastaks planeerinud kokku 876 lühiajalist loendust, millest 214 tehakse põhi- ja tugimaanteedel ja ülejäänud kõrvateedel.
Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad üldine majanduse areng, kütuse hinnad, kohaliku infrastruktuuri areng ja teede üldine läbilaskvus.
Viimase kümne aastaga on liiklussagedus kasvanud põhiteedel keskmiselt 20 protsenti.
Toimetaja: Marek Kuul