Vee-ettevõtted muretsevad võimalike kriisiolukordade pärast
Vee-ettevõtted on mures võimalikus kriisiolukorras tekkivate kahjude pärast. Siseministeeriumi hinnangul peaksid ettevaatusabinõude eest maksma aga kohalikud omavalitsused.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnul meenub veeteenus inimestele alles siis, kui kraanist vett ei tule või reoveekaev üle ajab. Kriisiolukordades, kui pumbajaamas pole elektrit, pannakse tööle generaatorid. Generaatoreid oleks aga tarvis juurde osta ja sestap palusidki vee-ettevõtted, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahasid jagades osa sellest ka neile antaks.
"Kui süsteemid lähevad rivist välja pikemaks ajaks, siis nendeks olukordadeks peab olema valmis. Kogu ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem töötab elektriga ja kui elekter on maas, lakkavad süsteemid töötamast ja sellisteks olukordadeks tuleb generaatoreid ilmselt hoopis enam juurde soetada, et nad oleks võetavad, kui kriis käes on," rääkis Tarkmees ERR-ile.
Lisaks palub Eesti Vee-ettevõtete Liit oma pöördumises raha näiteks küberturvalisuse tarvis. Täpsemalt nõuaks paremat kaitset automaatjuhtimissüsteemid. Raha oleks vaja ka mobiilsete joogiveemahutite ja kemikalihoidlate jaoks.
"Kriisiolukordadeks valmisolekuks tehtavad kulud peavad olema ühiskonna poolt kantavad ja ei pea ühele kogukonnale panema niisugust vastutust ja kulu," lisas Tarkmees.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Galina Danilišina sõnas, et seda, kuidas jaguneb 2021. aastast algava Euroopa Liidu eelarveperioodi abiraha, pole veel otsustatud. Samas hädaolukorra seaduse järgi vastutavad veevärgi eest kõige enam vallad ja linnad.
"Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenus on elutähtis teenus ja seepärast me peame oluliseks, et vee-ettevõtjad tõstaksid enda valmisolekut ja seega ka teenuse toimepidevust. Aga selle küsimusega tegeleb eelkõige kohalik omavalitsus," märkis ta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi