Päästeamet jätkab nädalavahetusel reide puhkealadel ja ujumiskohtades ({{commentsTotal}})

Lapsed kummimadratsil.
Lapsed kummimadratsil. Autor/allikas: ERR

Päästeamet jätkab nädalavahetusel koos politsei- ja piirivalveametiga avalike lõkke tegemise kohtade, populaarsemate puhkealade ning ujumiskohtade kontrollkülastusi.

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambingu sõnul on Eesti metsades endiselt suur tuleoht ning seetõttu on kuumalaine ajal ametiasutuste aktiivne ennetustegevus suunatud just ujumis- ja puhkekohtadesse.

"Suure tuleohuga ajal oleme saanud olulist toetust meie partneritelt, näiteks politsei- ja piirivalveametilt, keskkonnainspektsioonilt, riigimetsa majandamise keskuselt ning omavalitsustelt," ütles Lambing.

"Politsei- ja piirivalveameti helikopter on meid aidanud metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel, koos RMK-ga paigaldatakse puhkealadele teavitussildid ning keskkonnainspektsioon aitab kaasa metsade kontrollreididel," lisas ta.

Kontrollreidide peamine eesmärk on nõustada ja suunata inimesi ohutult käituma, tagada suure tuleohuga aja piirangute järgimine ning hoida ära õnnetusi ja hukkumisi.

Lambingu sõnul on kontrollkülastustel suur mõju ning tegelikult on teavitus- ja ennetustööga suudetud hullem ära hoida. Sellest hoolimata oli aga eelmisel nädalal mitmeid suuremaid ja väiksemaid metsa- ja maastikupõlenguid ning samuti uppumissurmasid.

"Metsatulekahjud võivad olla laastavad, eriti praeguse kuumaga. Sestap abistame päästeametit inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Kui politseinikud märkavad inimesi tuld tegemas, siis nendega minnakse rääkima. Metsade tervis on meie kõigi asi," ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Marko Ild.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on enamike metsapõlengute põhjustajaks inimene, kas siis visates suitsukoni aknast, tehes lõket sellises kohas, kus see võib metsa põlema panna või isegi loopides pudeleid metsa, mis toimivad päikese käes suurendusklaasina.

"Suure tuleohuga ajal peab meeles pidama, et tikke ja välgumihkleid loodusesse minnes kaasa ei võta ja suitsukonisid auto aknast välja ei loobi," ütles Sepp.

Kui metsa minnes oma tegevused läbi mõelda ja oma tegevustega metsadele tuleohtu ei põhjusta, siis metsas liikuda ja käia võib ka suure tuleohuga ajal.

Sel aastal on kasvanud metsa- ja maastikupõlengute arv. 31. juuli seisuga on toimunud 177 metsa- ja maastikutulekahju, mis on üle poole rohkem kui eelmisel aastal, mullu samal perioodil oli 48 metsa- ja maastikupõlengut.

Juuli lõpu seisuga on uppunud 29 inimest, neist 13 juulis. Kõige rohkem veeõnnetusi on juhtunud eeskätt vanemaealiste inimestega, kes end kuuma ilma eest jahedasse vette jahutama lähevad ja noorte meestega, kes on enne suplust alkoholi tarvitanud.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: