Leht: rahutusi võiks aidata maha suruda ka liitlasväed ({{commentsTotal}})

{{1533362040000 | amCalendar}}
NATO lahingugrupi Ühendkuningriigi üksus Tapal.
NATO lahingugrupi Ühendkuningriigi üksus Tapal. Autor/allikas: mil.ee

Riik tahab praeguse eriolukordade süsteemi ümber kujundada ning näeb ühe võimalusena ohte paremini tõrjuda selles, et kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriigi relvajõudusid.

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Marko Ildi sõnul püüab riik eelkõige hakkama saada oma jõududega ja välisriigi relvajõudude kaasamine tsiviilkriisi lahendamisse on pigem teoreetiline võimalus, kirjutab Postimees.

Isegi kui õigus seda võimaldaks, loevad muudki asjaolud.

"Kui räägime Tapal viibivatest brittidest, siis Ühendkuningriigi valitsus on neile kaasa andnud kindlad volitused ja selleks võib olla sekkumine ainult sõjaolukorras. Seetõttu ei saaks me neid ilma lähetava riigi valitsuse täiendava loata avalikku korra kaitsesse kaasata," ütles ta.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Meelis Oidsalu kinnitusel on liitlasvägede kaasamine riigisiseste rahutuste ohjamisse välistatud nii täna kui ka tulevikus.

"Suuremahuliste hädaolukordade, nagu tulekahjud või muud loodusõnnetused, puhul, võib kõigi Eestis viibivate inimeste, kaasa arvatud liitlaste, toetus vajalikuks osutuda, kui nad vastavat tehnilist tuge näiteks kustutusautode või päästetehnika näol pakkuda saavad ja pakkuda otsustavad, aga selleks pole vaja seadusi muuta," selgitas Oidsalu.

"Tegemist ei ole kindlasti riigi kavatsusega, vaid esialgse kontseptsiooniga, mis kaardistab erinevad teoreetilised võimalused, mille suhtes praegu alles idee tasandil ministeeriumite arvamust oodatakse. Artiklis kirjeldatu ei saa mitte kunagi sündima. Kontseptsiooni koostajad on olnud antud juhul ülemäära innukad. Erakordselt kuum suvi on ka," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: