Eesti hagijas võib saada rahvusvahelise tunnustuse ({{commentsTotal}})

Eesti ainuke rahvuslik koeratõug - Eesti hagijas - võib saada rahvusvahelise tunnustuse.

Selleks peavad tunnustatud eksperdid vaatama üle ja hindama vähemalt kuuskümmend koera. 18. augustil on kõik eesti hagijad oodatud Luigele, kus asjatundjad langetavad otsuse, kas koerast saab rahvusvaheliselt tunnustatud tõug.

1954. aastal Nõukogude Liidus heakskiidu saanud ja 2007. aastal Eesti kennelliidus kinnitatud eesti hagija tõustandard ütleb, et tegemist on kolme-, harvem kahevärvilise jahikoeraga, kelle vastupidavad käpad ja tugev jahikirg tagavad tulemusliku töö uluki otsingul ning kõlav ajukilge aitab tema asukohta määrata kauge vahemaa tagant.

Üle 60 aasta süsteemselt aretatud eesti hagijas ootab rahvusvahelises mõttes ainult üle koerasaba astumist, aga selleks peab kahe nädala pärast Luigele kokku tulema piisav arv koeri.

"Selle ülevaatuse eesmärgiks on saada eesti hagijale rahvusvaheline tunnustus, siia tuleb Rahvusvahelise Künoloogilise Organisatsiooni kaks esindajat - üks Portugalist ja üks Soomest ja nad vaatavad üle vähemalt 60 eesti hagijat ning seejärel langetavad otsuse, kas neid koeri oli nii palju ja kas see piisab selle jaoks, et seda tõugu rahvusvaheliselt tunnustada," selgitas eesti hagijate kasvataja Maris Siilmann.

40 eesti hagijat on kennelliidus ülevaatusele juba registreeritud, ent ideaalis võiks kokku saada sada koera. Potentsiaali on, sest selle põlistõu esindajate arv peaks Eestis ulatuma 500-700-ni. Eesti hagijate kasvatajad vähese populaarsuse üle ei kurda ja kutsikad broneeritakse tihti ära juba pesakonna planeerimise ajal.

"Ühest küljest ma muidugi olen kasvatajana õnnelik, et nõudlus on suurem kui pakkumine, sest eelkõige me peame arvestama koerte heaoluga ja see ei ole tõug, mis sobib igasse koju," lausus Siilmann.

Eesti hagijas peaks oma iseloomu poolest olema nagu eestlane - alguses umbusaldab, aga siis soojeneb üles ja kuulab täitsa hästi sõna.

Oluline on seejuures ka motivatsioonipakett. Rahvusvaheline tunnustus tekitaks eesti hagija vastu suuremat huvi ka teistes riikides peale Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Soome, kus seda koera kasutatakse edukalt nii traditsioonilisel jänese- ja rebasejahil, aga ka põdra, metssea ja hundi jälje ajamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: