Tartus said kokku kaheksa riigi leierkastimängijad ({{commentsTotal}})

Kui sada aastat tagasi ei pannud leierkastimängija tänaval kedagi imestama, siis nüüd kuuleb Eestis väntorelimuusikat väga harva. Selleks nädalavahetuseks tulid aga leierkastimängijad üle kogu maailma kokku Tartusse, et ka eestlasi oma muusikaga rõõmustada.

Eestis on vaid kaks väntorelit. Üks neist Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis klaasi taga ja teine Tartus, selle omaniku Ingrid Kalevi käes, aktiivses kasutuses. Just Kalevi suurest huvist väntorelite vastu, kasvasid välja ka väntorelite suvepäevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle väga meeldib mängida, see on minu hobi. Ja neid on nii vähe siin, Lätis ja Leedus ja ega väga palju ei ole ka Skandinaavia riikides. Ja siis ma mõtlesin, et kuna üksi on ju igav mängida, kutsuks siis sõbrad ka külla ja teeks kohe ühe suurema asja, mis rahvale oleks ka vaadata ja kuulata," selgitas Ingrid Kalev.

Väntorelite hiilgeaeg jääb 18. sajandisse ning tänapäeval saab Eestis neid kuulda ainult sarnastel festivalidel. Mujal maailmas aga teenitakse siiani väntorelimänguga ka leib lauale.

"Me läheme hommikuti väntoreliga tänavatele ja mängime väljakutel ja turgudel. Päeva lõpuks kogutud raha on meile piisav. Mina tasun sellega oma ülikooli eest. Leierkast teeb inimesed rõõmsaks: lastele on väga huvitav see, kuidas pill töötab ja vanematele inimestele meenutab see ilusaid aegu," selgitas Victor Maya, väntorelimängija Mehhikost.

Tartusse kogunesid leierkastimängijad kaheksast maailma riigist. Kuigi pikka aega oli leierkast unustatud pill, siis usuvad mängijad, et kauaks see nii ei jää.

"Leierkastimäng oli kaua väga vanamoodne ja sisuliselt surnud. Aga see sündis taas umbes 30 aastat tagasi. Praegu näib mulle, et see üha areneb ka Balti riikides, sest Lätis ja Leedus on üks pill, Eestis kaks. Ja ma usun, et need festivalid aitavad ka sellele kaasa," märkis Markku Karvonen, väntorelimängija Soomest.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: