Keskkonnaminister tahab keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendada ({{commentsTotal}})

Siim Valmar Kiisler err.ee stuudios
Siim Valmar Kiisler err.ee stuudios Autor/allikas: Priit Mürk

Keskkonnaminister Siim Kiisler (Isamaa) soovib keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni üheks asutuseks kokku panna. Kui valitsuskabinet eelnõu algatamise heaks kiidab, loodab minister keskkonnaameti nime all jätkava ühendasutuse luua juba 1. jaanuarist.

Keskkonnaminister Siim Kiisler viib kahe asutuse ühendamise ettepaneku valitsuskabinetti tõenäoliselt 16. augustil, lootes saada nõusolek ühendamine läbi viia.

Kiisler kommenteeris ERR-ile, et mõte keskkonnaasutsed ühendada pole tegelikult uus, seda on arutatud korduvalt, ent idee on iga kord toppama jäänud. Veel 2016. aastal soovitas rahandusministeerium liita lisaks ametile ja inspektsioonile ka keskkonnaagentuur, ent nüüd, keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on sellest plaanist loobutud. Riigireform andis aga tõuke ameti ja inspektsiooni ühendamine viimaks ära teha.

"Täna ma arvan, et on õige aeg ühendada keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon ja selle ettepaneku olen tõesti valitsuskabinetile teinud. Aga selleks on vaja valitsusliidu toetust, vaja on muuta seadusi, mis nimetavad erinevaid asutusi," selgitas Kiisler.

Keskkonnaminister näeb kahe asutuse ühendamisest suurt efekti.

"Inimese jaoks muutub asi lihtsamaks: tal on üks partner, kellega ta suhtleb, kui võtame nende põhiülesanded," põhjendas Kiisler.

Juhivahetuste tõttu sobiv aeg

Kui kabinet nõusoleku annab, läheb aga kiireks: käima tuleb lükata uue juhi konkurss ja koostada kahe asutuse peale juba üks eelarve, mida 1. jaanuarist kahest asutusest koosnema hakkav keskkonnaamet järgida saaks. Samuti muuta seadused, mis asutusi eraldi nimetavad.

Põhjuseks veel selle aasta numbri sees kaks asutust liita nimetab Kiisler asjaolu, et mõlema asutuse peadirektoritel lõppeb ametiaeg 31. detsembri seisuga ning sujuva ülemineku huvides saaks kohe välja kuulutada ühe, ühendasutuse peadirektori konkursi.

"Meil on põhimõtteline valik: kas teeme juhikonkursi kahele asutusele eraldi või juba ühele uuele," ütles Kiisler, lisades, et kui teha praegu eraldi konkursid, on inimlikult arusaadav, et kaks juhti ei pruugi soodustada asutuste ühendamist.

"Meil pole plaani rapsida kogu elu ümber kohe 1. jaanuarist, aga uue juhi eestvedamisel hakata optimeerima sealt, kust mõistlik. Kindlasti pole plaani rabistada kohe siltide ümbervahetusega," ütles Kiisler.

"Esialgu oleks see mehaaniline liitmine, uus juht liidaks need. Ettepanek on, et uue asutuse nimi oleks keskkonnaamet, aga keskkonnainspektsioonile kuuluv auto võiks rahulikult inspektsiooni sildiga ringi sõita, kuni on mõistlik neid vahetusi teha, uudislikult me silte vahetama ei hakka," viitas Kiisler sellele, et asutuste logosid pole plaanis suure raha eest muutma hakata ning kinnitas, et lisaraha asutuste liitmiseks eraldada pole plaanis.

Paranema peaks ka valdkondlik infovahetus.

"Regulatsioonide tõlgendamised on siis ühesugused. Täna on see keerulisem, kui asutused on täiesti eraldi," tõi Kiisler näiteks. "Kompetentse saaks parandada, protsessid oleksid kiiremad, juhtimiskulusid ja tugiteenuste kulusid saab kokku hoida. Sama ressurssi saaks kasutada põhitegevusteks. Sellega pole soovi mitte raha kokku hoida, vaid seda efektiivsemalt kasutada."

Koondamistest rääkida ei taha

Ehkki asutuste ühendamisega peaksid vähenema nii üldvalitsemiskulud kui kohatine dubleerimine, ei taha Kiisler võimalikest koondamistest rääkida, nimetades, et muutused peaksid toimuma järk-järgult ja lisades, et kui tugiteenustes saaks kokku hoida, võimaldaks see enam ressurssi näiteks järelevalvesse suunata. Kahe asutuse peale töötab praegu kokku 550 inimest.

"Kindlasti ei puuduta koondamine järelevalve töötajaid ja inimesi, kes põhifunktsioone täidavad ehk sisulist tööd teevad. See võib tähendada teatud töökohtade kokkuviimist just tugiteenustes. Esimene silmaga nähtav tulemus on üks uus juht. Aga eesmärk pole otseselt ametikohti kokku hoida, vaid parem infovahetus ja muid kulusid kokku hoida, näiteks on mõlemal asutusel päris palju sõidukeid, mida saaks mõistlikumalt kasutada – praegu ju ühe asutuse töötaja teise omaga ringi ei sõida," toob Kiisler näiteks.

Lisaks ootaks osasid tugiteenuste töötajaid tulevikus ees kolimine.

"Need inimesed, kes majast väljaspoole suhtlevad, nende osas me tahame kindlasti säilitada sama regionaalse katvuse. See üleminek on sujuv ja pikaajaline, teeksime lihtsalt need põhimõttelised otsused praegu ära," ütles Kiisler, kinnitades, et läbirääkimised töötajatega on asutustes praegu käimas ning täpsematesse detailidesse laskuda oleks praegu ennatlik.

Praegune keskkonnaamet asub kolmes regioonis ja jaguneb kümneks bürooks ning seitsmeks osakonnaks. Organisatsioon tegeleb keskkonnalubade väljastamisega, korraldab looduskaitset ja keskkonnaõppeprogramme jms.

Keskkonnainspektsioonil on järelevalvega tegelevad bürood kõigis 15 maakonnas, lisaks on neil seitse osakonda. Inspektsioon tegeleb keskkonnanormide täitmise kontrolli ja eksinute trahvimisega.

Kahe asutuse peale on 550 töötajat (keskkonnaametis 349 ja -inspektsioonis 201 inimest), tänavune eelarve on kokku 16,2 miljonit eurot riigieelarvest (ametil 9,8 miljonit ja inspektsioonil 6,4 miljonit), millele lisandub 6,6 miljoni euro jagu projektipõhist rahastust (sellest suurem osa, 6,3 miljonit eurot kulub keskkonnaametile). Tööjõukulud ehk palgarahad moodustavad 72 protsenti asutuste eelarvest.

Võimalikku rollikonflikti - kus sama asutus hakkab nii lube välja andma kui kontrollima selle tegevuse seaduspärasust - lubab Kiisler maandada sellega, et järelevalve funktsioon hoitaks asutuse sees rangelt lahus ning samad inimesed vastandlikke tööülesandeid ei täida.

Palju asutuste ühendamine maksma läheks, minister öelda ei oska, küll aga kinnitab, et pikas perspektiivis tasub kindlasti see ära.

"No kuidas me seda arvutame? Kui hoiame näiteks pool asutuse juhi palka kokku, siis selle raha eest saaksime juba silte vahetada küll," naljatles minister. "Kokkuvõttes tagab ühendamine põhifunktsioonide tugevnemise."

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: