Kümme aastat Gruusia sõjast: ERR läkitas oma korrespondendi esimesena rindele ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/Ülo Josing

Eesti Rahvusringhääling oli esimene Eesti meediaorganisatsioon, kes kümme aastat tagasi oma korrespondendi rindele saatis. Kohapeal aga selgus, et suurt ohtu nagu ei olnudki.

"Inimeste jaoks, kes otseselt sõjasse ei puutunud, nagu näiteks ajakirjanikud, oli tegemist sellise viisaka konfliktiga. Sõdurid ajasid oma asju omavahel, tulistasid omasid, aga tsiviilelanikud võisid vabalt ringi liikuda. Näiteks Gori ääres, kus olid blokpostid, peeti kinni neid, kes olid Gruusia poolt kajastamas. Ja teiselt poolt olid Gorisse Vene vägedega kaasa tulnud ajakirjanikud, kes omakorda ei avaldanud väga suurt soovi tulla Gruusia poole peale," meenutas 2008. aastal ERR-i korrespondendina Gruusias käinud Krister Paris "Aktuaalsele kaamerale".

Sõda oli aga reaalne ja see ei puhkenud äkki. Tulistamine kontrolltsoonis, mis eraldas Gruusia ja separatistide vägesid, kestis juba mitu nädalat.

"Kui mul oli enne Gruusiast lahkumist president Saakašviliga kohtumine, siis ma ütlesin talle, et härra president, te saate ju aru, et teid provotseritakse. Ja president Saakašvili ütles mulle otse: "Harry, saa aru, ma ei saa olla riigi president, kui minu külasid pommitatakse, ja ma istun oma kätte peal ja ei tee midagi." Nii et see oli "catch 22" - et kui sa ei tee, oled sa neetud, ja kui sa teed, oled neetud," ütles Harry Lahtein, Eesti saatkonna asjur Gruusias aastatel 2006-2008.

Kas sõjaks oli valmis mitte ainult president, vaid ka kogu Gruusia rahvas?

"Mulle väga meeldis kommentaar, mille andis ka Harry Lahtein sel teemal: et grusiin võib olla väga suur kodumaa patrioot, talle väga meeldib kanda relva, aga vot sõdida - seda tehku keegi teine. Seda oli ka tunda, kui olid esimestel päevadel värbamised, et inimesed pigem vastumeelselt läksid sinna ja tundsid pigem sundi, mitte vaimustust minna võitlema," ütles Paris.

Gori vallutamisega muutus kõik.

"See hetk, kui Gori oli maha jäetud ja Thbilisi ümber tõmbuti rõngasse, rõngaskaitsesse, siis oli sõjategevus kõigile koju kätte jõudnud. Ja siis oli väga selge, et Venemaa võib tulla ja üritada suurte inimkaotustega Thbilisit vallutada. Õnneks rahvusvaheline üldsus ärkas lõpuks ometi ja sekkus. Ja Moskva režiimi jaoks oli sõjaliste vahenditega Gruusia vallutamine sel hetkel... ei olnud seda küünalt väärt," analüüsis Lahtein.

Eesti, nagu ka meie liitlased NATO-st, tegid Gruusia sõjast oma järeldused.

"Palju mugavam oli paljudel kujutada ette, et tegemist ongi mingi spetsiifilise Gruusia-Vene probleemiga, mis toimus, aga läheb mööda ja laiemat rahvusvahelist elu ei mõjuta. Noh, nüüd me näeme muidugi Krimmi näitel, Ida-Ukraina näitel, et tegemist on mustriga. Ja mustriga, mis tuleneb mitte Thbilisist, vaid Moskvast," ütles kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

"Meie jaoks oli see paljuski äratuskell, nagu ka tegelikult suure osa Lääne jaoks. Tõsi, paljud panid selle kella kinni ja läksid kiiresti tagasi unne, aga paljuski kõik see, mida me oleme riigikaitses teinud, reaalset kaitsevõimes, reaalset kollektiivkaitsliitlatse kohalolek - need kõik on oma juurtega 2008. aastas, Gruusia sõjas," lisas Vseviov.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: