30 aastat tagasi võeti lillede ja lippudega Tartu raudteejaamas vastu Venemaa vangilaagrist vabanenud viimane poliitvang Enn Tarto. Mitu tema Eesti saatusekaaslast oli varem sama aasta jooksul juba vabadusse lastud. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis iseloomustas toonaseid teisitimõtlejaid.

Ajakirjanik Toomas Sildam leidis viimasest nädalast neli lugu, millest igaühe puhul võib leida kindlasti mitu ratsionaalset põhjendust, aga mis ometi mõjuvad kõik valusa torkena, ebaõigluse elektrilöögina.

Majandusministeerium töötas välja lennupiirangute määruse muudatuse, millega seab piirangud droonidele ehk mehitamata õhusõidukite lennutamisele.

Tallinnas Kadriorus aadressil Narva mnt 96 aastaid lagunenud ja tänavu suvel osaliselt kokku varisenud hoone omanik Brem Kinnisvarahooldus on asunud seda lammutama. Varem on omanik kinnitanud, et taastab maja koopiana.

Saates "Hommik Anuga" on pühapäeval, 20. oktoobril külas teleajakirjanik Vahur Kersna, kelle aasta algas mammutsaatega Urmas Otist ja lõppeb raamatuga samuti Urmas Otist – "Kes tappis Urmas Oti?". Tema sõnul on see küsimus, mis teda ennast isiklikultki väga huvitab.

"OP+" vestles kultuurilehe Sirp endise ja peatse peatoimetaja Kaarel Tarandiga, kellega räägiti nii ajakirjanike vajalikkusest kaasaja ühiskonnas ning mõistagi Sirbist.

Neljapäeval tõi keegi Venemaa sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta toimetusse ühe ajakirjaniku nime kandva leinapärja ning korvi, kus olid nelgid ja kitsepea.

Keskerakonna ja Reformierakonna edu konkurentide ees pisut enam kui neli kuud enne valimisi tekitab kiusatuse võidupärjad välja jagada - ometi on avalikus arvamuses tajutav ebamäärane ootus millegi uue järele, kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk.

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene on rahul. Soome lahe valitseja Tallink tellib Tallinna-Helsingi liinile uue süstiklaeva. Ja Nõgene ei ole rahul. Eesti kerkiv hinnatase lõikab õhemaks soomlaste reisitahet.

50 aastat tagasi, see on 1968. aastal 19. – 20. oktoobril, toimusid Tartus IV üliõpilaspäevad.

Kahe aasta eest Gröönimaa kagurannikult pärit fossiilid võivad olla 3,7 miljardi aasta eest elanud bakterite elutegevuse jälgede asemel hoopis tavalised ebahariliku kujuga kivitükid.