Pilistveres tähistati ERSP 30. aastapäeva
Pilistveres tähistati pühapäeval Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) 30. aastapäeva.
Asutajate ridasesse kuulunud Tunne Kelam ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ERSP võttis 30 aastat tagasi kohe kindla sihi rahvusriik taastada.
"Rahvuslik kodanikualgatus lõi esimest korda tingimused, et selle pinnal hakkas arenema ehtne demokraatia," sõnas Kelam.
ERSP pälvis kiiresti eesti rahva enamuse toetuse, mis viis kolm aasta hiljem Eesti Vabariigi taastamiseni.
ERSP asutajaliige Lagle Parek meenutas täna üht vähetuntud fakti, mis räägib eestlaste suuremeelsusest - enne Eesti Kongressi pakuti kõigile siinsetele muulastele võimalust registreeruda Eesti Vabariigi kodanikuks.
"Nüüd kui Eesti Vabariik taastati, siis aasta aega kõik need muulased, kes nii taibukad olid, et tulid ja esitasid, need said Eesti Vabariigi kodanikuks probleemitult. Aga siis me lõpetasime, see oli minu ministriks oleku ajal, sest hakkas totaalne võltsimine," meenutas Parek.
ERSP loojad on valdavalt praeguse riigiga rahul. Eve Pärnastet häirib aga kõige enam see, et samm-sammult taganetakse rahvusriigi põhimõtetest, süveneb enesetsensuur.
20. augustil 1988 asutasid 104 rahvuslikult mõtlevat inimest Viljandimaal Pilistvere kirikus ERSP, mis oli esimene demokraatlik erakond Nõukogude Liidus.
Asutajate hinnangul tähendas see läbimurret pool sajandit kestnud kommunistliku ainupartei võimumonopolist. ERSP seadis eesmärgiks Eesti Vabariigi poliitilise sõltumatuse taastamise.
ERSP eeskujul rajati rahvuslikud sõltumatuseparteid Lätis, Gruusias ja Tatarstanis.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: ERR-i raadiouudised