Läti kaitseametkond soovitab punkrite ehitamist avalikesse kohtadesse ({{commentsTotal}})

Läti kaitseministeeriumi hoone Riias.
Läti kaitseministeeriumi hoone Riias. Autor/allikas: Eero Vabamägi/Eesti Meedia/Scanpix

Praegusi sõjalisi konflikte ja teiste riikide kogemusi arvestades peaks Läti kaaluma rahvarohketesse paikadesse punkrite ehitamist, soovitas kaitseministeerium kolmapäeval raportis.

Läti-vastased julgeolekuohud on jõudnud sellise keerukusastmeni, et nendega ei saa enam toime tulla ainult tavapäraste sõjaliste meetmetega, mis ei hõlma hübriidohtude kõiki dimensioone, seisis raportis.

Riigikaitse peab olema kõikehõlmav ning tuginema kõikide avalike institutsioonide ja riigi valmisolekule tulla kriisist välja. Riigikaitse peab olema vastupidav väliste mõjutuste suhtes ning taastuma pärast kriisi. Seetõttu peab valitsema vastastikune usaldus riigiinstitutsioonide ja elanikkonna vahel, nähtus dokumendist.

Kõikehõlmava riikliku kaitsesüsteemi arendamine peab keskenduma eelkõige sellistele valdkondadele nagu sõjalise võimekuse arendamine ja kaitsestrateegiate uuendamine, erasektori ja riigisektori vahelise koostöö edendamine julgeolekuvallas, patriootlike tundide andmine Läti koolides, tsiviilkaitse ja selle psühholoogilised aspektid, strateegiline kommunikatsioon ja vastupidav majandus, kirjutati raportis.

Aruandes räägitakse ka sõjaväe eriüksuste väljaarendamisest, õhutõrjest, mehhaniseeritud jalaväest ning taristust. Rõhku pannakse vabatahtlike liikumistele riigi- ja munitsipaaltasemel. Sealjuures tuleb pakkuda igal aastal sõjalist väljaõpet erinevatele ühiskonnarühmadele, lisati raportis.

Dokumendis rõhutati, et riik ei suuda kaitsta kõiki oma kodanikke võimaliku konflikti või sõja esimestel tundidel, isegi päevadel. See tähendab, et iga üksikisik peab olema vastutav enda, oma perekonna ja lähedaste eest ning oskama omaalgatuslikult organiseeruda ja teha koostööd teiste elanikega kriisist väljumiseks.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: