Sildam: senaator McCain teadis vabaduse kaotamise ja selle tagasivõtmise hinda
Äsja lahkunud USA senaator John McCain ei otsinud diplomaatiliselt viisakaid pooltoone või leebeid ümbernurga ütlemisi – halb on halb, hea on hea, vabadus kas on või seda ei ole, agressioon on alati agressioon, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.
USA senaator John McCain vihkas kõike, mis lõhnas veidigi diktatuuri järele. Sama kompromissitult ja kirglikult kaitses ta kõiki, kes seisid oma iseseisvuse ning vaba oleviku ja tuleviku eest. Nii võttis ta ka iseseisvuse taastanud Balti riigid – piltlikult öeldes – enda kaitse alla.
Ta oli meie mõjukas eestkõneleja Ameerika Ühendriikide võimukoridorides, kui soovisime Vene vägede lahkumist ja hiljem ühinemist NATO-ga. Edasi tuli liitlaste järjest nähtavam ja usutavam kohalolek Balti riikides ja Poolas, mis on oluline osa heidutusest.
Mitmel kohtumisel Tallinnas või Washingtonis oli juba paarist sõnast selge, et tema mõistab meie piirkonna julgeolekumuresid täpselt samuti nagu näeme neid meie ise. Ja samamoodi nägime ka nende murede lahendust või leevendamist – liitlaste koostöös, kus USA-l on kanda rõhutatult tähtis roll.
McCain ei otsinud diplomaatiliselt viisakaid pooltoone või leebeid ümbernurga ütlemisi. Halb on halb, hea on hea, vabadus kas on või seda ei ole, agressioon on alati agressioon. Ei mingeid pehmendavaid sõnastusi. Mees, kes hoidis oma põhimõtetest, ega väsinud või löönud käega.
Ligi kuus aastat Vietnamis sõjavangis olnud ohvitserina, keda piinati ja sandistati, teadis McCain isikliku kogemuse kaudu vabaduse kaotamise ja selle tagasivõtmise hinda. Ja oli koos Gruusia ja Ukrainaga, kui nende vabadus oli ohustatud või Liibüa ja Süüria režiimi vastu üles tõusnutega.
Me ei saa kunagi teada, mis olnuks maailmas teisiti, kui 2008. aasta presidendivalimistel võitnuks McCain. Võime vaid näiteks oletada, kas Ukraina kaotanuks siis sama vaikselt Krimmi ja kas Venemaa saanuks Donbassi lahingutesse nii otseselt ja varjamatult sekkuda.
Ühegi riigi ja rahva vabadus ei ole enam müügiks, sellega ei saa kaubelda, nagu tegid augustis 1939 Stalin ja Hitler. Diktaatoritega tehinguid ei tehta, uskus McCain.
Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves annaks Brüsselis vastvalminud NATO peakorterile John McCaini nime, austusest tema ja kõigi vabaduse eest seisnute vastu. Eesti võiks sellise algatuse teha tõesti.
Toimetaja: Merili Nael