Muinsuskaitseamet saab uue nime ja pöörab näo mälestiste omanike poole ({{commentsTotal}})

{{1535617440000 | amCalendar}}
Foto: Maria Kilk/Eesti Meedia/Scanpix

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, mille kohaselt muutub muinsuskaitseamet kultuuripärandiametiks ning hakkab senisest enam tähelepanu pöörama koostööle kultuuriväärtuste omanikega. Uus amet võtab enda alla lisaks muinsuskaitsele ka muuseumide valdkonna.

Kultuuriminister Indrek Saare esitatud eelnõu järgi võimaldab selline muudatus juhtida kultuuriväärtuste valdkonda ühtselt. Lisaks on uus seadus rohkem näoga omaniku poole.

Saar rääkis valitsuse pressikonverentsil, et muinsuskaitse puhul tekib funktsioonide lahutatus - nõustamise ja järelevalve pool lahutatakse.

"Kui inimene kavandab oma muinsuskaitse all oleva maja või korteri remonti, on tal algusest peale olemas inimene, kes teda konsulteerib, ja ainult vajadusel sekkub järelevalve," selgitas minister.

Muinsuskaitseameti peadirektorist Siim Raiest saab pärast muudatust kultuuripärandiameti juht. Raie ütles ERR-ile, et muinsuskaitses tehakse kõike edasi, mida senini, kuid pisut teistmoodi. Maakonnainspektorid muutuvad nõunikeks, kes käivad kogu restaureerimisprotsessi käigus omanikuga ühte jalga.

"Meie jaoks on tähtis see, et inimesed tõesti julgeksid pöörduda ja neil oleks partner, kes nõustab neid igal sammul. Mis seadusega koos eelarveotsusega muutub, on see, et riik asub kompenseerima kohustusi, mis tulenevad otseselt muinsuskaitseseadusest," selgitas ta.

See tähendab, et omanikule hakatakse hüvitama kulusid, mis ta teeb uuringutele ja muinsuskaitselisele järelevalvele. Seni on mälestise omanikul tulnud muinsuskaitse eritingimused koostada omal kulul.

Kui suures osas järelevalvele tehtud kulud hüvitatakse, otsustatakse Raie sõnul ministri määrusega. "Hetkel oleme plaaninud, et kuni pool või kuni 1500 eurot on see kulumäär, mida me kompenseerime, aga nii uuringud kui järelevalve mahud on väga erinevad olenevalt objektist ja projektist," sõnas ta.

Muuseumide osas rõhutas Raie, et ükski muuseum ei liigu mitte kuskile ning muuseumid on ka edaspidi oma tegevuses iseseisvad ja autonoomsed. Uus amet aga pakub muuseumile tuge arendus- või kompetentsikeskusena.

"Eestis on maailmatasemel muuseumid, aga kui need suured kõrvale jätta, siis kokku on meil 183 muuseumi. Sellised kohaliku tasandi muuseumid vajavad kindlasti pisut rohkem tuge kui ERM või Eesti Kunstimuuseum," tõdes ameti juht.

Arheoloogia poole pealt lisandub leiukoha kaitse meede. See tähendab, et paigas, kus on välja tulnud arheoloogilisi leide ja võib eeldada, et neid tuleb sealt veelgi, tuleb töid tehes viia läbi uuring ja seal on keelatud otsinguvahendiga otsimine. Eesmärk on tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust. 

Kultuuripärandiametisse tuleb üle kaks muuseumide valdkonna ülesannetega seotud töökohta kultuuriministeeriumist ning lisaks luuakse veel seitse töökohta, mis jaotuvad muinsuskaitse ja muuseumi valdkondade vahel. Üle vaadatakse ja reorganiseeritakse kogu ameti töökorraldus.

Samal ajal jätkab tegevust ka kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Raie sõnul tegeleb ministeerium jätkuvalt laiemas mõõtmes pärandi või kultuuripoliitikaga, kuid loodav amet on selle rakendusüksus.

Mullukevadistel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates järgmisest aastast 1,4 miljonit eurot aastas, mis on suunatud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada.

Uue muinsuskaitseseaduse eelnõu hakkab arutama riigikogu. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: